N, 6.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Argo Ideon: viimased meetrid

Argo Ideon
Argo Ideon: viimased meetrid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Argo Ideon
Argo Ideon Foto: Toomas Huik

Ma ei käinud vahepeal paar päeva koduse postkasti kallal ning eile võtsin välja kogu selle värvilise paberilasu. Mida kõike seal polnud! Soovitused, üleskutsed, taskukalendrid, aruanded tehtud tööst, uued lubadused. Mõtlen valimispropagandat – mõned materjalid tassisin isegi tuppa kaasa, et lähemalt uurida.


Ametlik valimispäev on pühapäev, 6. märts. Tegelikult aga valimised juba käivad hooga, sest neljapäevast saadik on võimalik hääletada arvutis. Seepärast on ka arusaadav, miks lõpuspurdi eel surve kõigist kanaleist tugevneb. Nüüd on kätte jõudnud moment, kus enam pidurit ei vajutata.

Kuid stopp – kas selline viimaste meetrite lõpuspurt maratonil ka tegelikult midagi tähendada võiks? Poliitika on kindlasti kestvusala, kus palju rohkem tähendab see, mis aastate jooksul inimesest meelde jäänud. Kui viimased neli aastat ei olnud kandidaadist midagi kuulda, siis viimastel lõpumeetritel seda enam tasa teha ei õnnestu.

See on nagu eksamiks õppimine, mida enamik lugejaidki vast kogenud – võib ju teha mõnetunnise intensiivsessiooni vahetult enne pileti võtmist, et siis unisena midagi sinnapoole ära vastata ja hinne kätte saada. Märksa kindlam on aga eksamile minna, kui kogu õppeaasta jooksul regulaarselt tööd tehtud.

Viimastel meetritel enne finišit ei õnnestu enam varem kaotatut päästa, küll aga võib kohmakas lõpp muidu hästi hoitud tempo ära rikkuda. Poliitikute asemel ma pigem mõtleksin kaks korda, enne kui mingi ekstravagantse teoga viimaseid ebakindlaid valijaid püüda üritaksin. Isegi ebaadekvaatne reageering päevasündmustele võib pildi ära rikkuda ja eemale peletada need, kelle jaoks enne olid täiesti arvestatav variant.

Kui mõelda mitte üksikule kandidaadile, vaid tervikpildile, siis oleks praeguseks väljakujunenud seisu pööramiseks tarvis juba mingit väga vapustavat sündmust. PR-trikid, spinnimine ja pseudouudised selleks ei kvalifitseeru.

Kahjuks on aga nii jõulised sündmused, mis viimasel hetkel võiksid poliitiliste jõudude tasakaalu kõigutada, enamasti õnnetused või veelgi halvemad. Näiteks seesugusest valimisi mõjutanud juhtumist tuuakse harilikult 2004. aasta pommiplahvatused Madridis.

Eeldades, et lähema nädala jooksul Eestis sõda ei alga, on järgmise pühapäeva õhtul selguvate valimistulemuste näol tegu ikkagi poliitilise maratoni lõpunumbritega. Kindlasti näeme ka klaarimist – varasemate valimiste kogemus näitab, et ebaedu puhul on süüdlaste otsimine pigem automaatne refleks. Kuid oodakem siiski tulemus enne ära.

Märksõnad
Tagasi üles