Lapsevanemad soovivad aktiivsemat rolli oma lapse lasteaias. Mõned on võtnud pähe mõtte luua lasteaia toimimise abistamiseks mittetulundusühing, mõned üksikud selle juba ellugi viinud. Kogutakse raha, pakutakse oma aega ja abi lasteaias vajalike tööde tegemiseks.
Lasteaia juhatajad kardavad, mida haridusametis öeldakse. Mure on põhjendatud, nagu näitavad varasemad järelkajad ajakirjanduses probleemidest rääkimisele. Ka sel korral vastas haridusamet Postimehele: amet ei poolda lastevanematelt raha kogumist.
Mis see siis on? Endal piisavalt raha anda pole, aga abi vastuvõtmine tuleb kuulutada häbiasjaks? Nii peavadki vanemad hõlma all vetsupaberit, seepi ja voodilinu lasteaeda vedama, raha vaikselt koguma, et «seal» midagi ei teataks.
Aga miks, kui vanemad ise tahavad aidata ja panustada sellesse keskkonda, kus nende laps suure osa päevast viibib? Aasta tagasi lasteaia tarvis mittetulundusühingu loonud ja praegu aktiivselt sellega tegelev Anne Adamson põhjendas seda kenasti: «See, et me maksame makse ja valime endale esindajaid, ei anna meile alust ise loobuda oma elukeskkonna eest hoolt kandmast ja selle parandamisest.»