/nginx/o/2016/12/09/6158171t1hcfa4.jpg)
Prantsuse vabariiklaste partei eelvalimistel edestas presidendikandidaat François Fillon võidukalt favoriiti Alain Juppéd, saades peaaegu 67 protsenti häältest. Mõned nädalad tagasi paistis selline võit võimatu, kirjutab Cambridge’i ülikooli poliitika õppejõud Hugo Drochon.
Juba ammu arvati, et Bordeaux linnapea ja Jacques Chiraci ametiaja peaministriks olnud Juppé võidab teises voorus endist presidenti Nicolas Sarkozyd. Selle asemel tõusis Sarkozy ametiajal peaministriks olnud Fillon suure edumaaga esikohale, saades 44 protsenti häältest. Tulemus oli Sarkozy jaoks piinlik, sest ta sai vaid natuke üle 20 protsendi häältest, mistõttu on tema poliitiline karjäär ka sisuliselt lõppenud.
/nginx/o/2016/12/09/6158283t1h3690.jpg)
Mitme pealtvaataja jaoks meenutas hääletus juunis toimunud Brexiti rahvahääletust ja novembrikuist Donald Trumpi presidendivalimiste võitu USAs. Arvamusküsitlused, mis asetasid Filloni kaugele kolmandale kohale, osutusid valeks osaliselt juba seetõttu, et paljud valijad jõudsid otsuseni alles paari päeva jooksul enne valimisi. Taas omistatakse võtmeroll sotsiaalmeediale. Viimastes valimiseelsetes debattides esitas Fillon end Juppé ja Sarkozy kõrval usaldusväärse alternatiivina.
Ametisoleva presidendi François Hollande’i toetus on praegu alla 5 protsendi, millest madalam pole Prantsusmaa presidendi toetus varem olnud. Keskseks küsimuseks on nüüd see, kas Fillon suudab 2017. aasta mais toimuvate presidendivalimiste teises voorus saavutada võidu parempopulistliku Rahvusrinde liidri Marine Le Peni üle.
Juppéd nähti piisavalt pehme kandidaadina, kes oleks vasakpoolsetele valijatele alternatiiv Le Penile. Fillon on aga palju parempoolsem kui Juppé, mis tähendab, et vasakpoolsed valijad ei pruugi tema ja Le Peni vahel palju erinevusi näha. See võib aga viia kolmanda vasaktsentristliku kandidaadi nõudmiseni.
/nginx/o/2016/12/09/6158261t1h62f0.jpg)
Üheks võimalikuks kandidaadiks oleks Emmanuel Macron, kes on nõus kandideerima, kuid keeldub jaanuaris sotsialistliku partei eelvalimistel osalemast. Suurpartei toetuseta ei pruugi aga presidendiks saamiseks piisata vaid tema enda En Marche! liikumise toetusest (tema toetus küündib praegu vaid 14 protsendini). Pankurist Hollande’i ajal reformaatorist majandusministriks saanud Macron on ideaalne sihtmärk Le Peni elitismi ja Euroopa vastasele retoorikale.
Peale Macroni on vasakpoolsetel keeruline usaldusväärset kandidaati esitada. Hollande’i enda tagasivalimise võimalused on masendavad. Tema lojaalne peaminister Manuel Valls teatab sel nädalal eeldatavasti oma kandidatuurist, kuigi tema toetajate hulk on üheksa protsendi juures Hollande’iga võrreldes vaid veidi suurem. Seega jäävad alles vaid vasakäärmuslik Jean-Luc Mélenchon (13-protsendine toetus) ja fotogeeniline, kuid loba ajav Arnaud Montebourg, kelle mantlipärija Macron majandusministrina oli.
Kui teise vooru ei jõua ühtegi vasakpoolset kandidaati, võivad vasakpoolsed valijad anda oma hääled «Vabariiklikule ühtsusele». Nii juhtus ka 2002. aastal, kui Chirac saavutas suure häälteenamusega võidu Le Peni isa, Jean-Marie Le Peni ees. Vasakpoolsed valijad eelistaksid Juppéd ning tolereeriksid tõenäoliselt Filloni, kuid nad moodustasid vabariiklaste eelvalimiste esimeses voorus vaid 15 protsenti kõigist hääletajatest, mistõttu ei pruugi nende mõju 2017. aastal olla sama, mis 2002. aastal.
Filloni poliitiliste toetajate seas domineerivad provintslikud pensionieas katoliiklastest mehed, kes ilmusid suurel hulgal kohale eelvalimiste mõlemas voorus. Filloni toetajad on ühtsed samasooliste abielude vastasuses ning pühendunud katoliiklasena on Fillon nimekirjas kõige konservatiivsem kandidaat. Fillon ei soovi küll samasooliste abielude seadusandlust tagasi võtta, kuid ta on neile adopteerimisõiguse andmise vastu.
Geograafiliselt võitis Fillon peaaegu kõikjal peale Juppé’ Bordeaux bastioni sealhulgas ka lõunas Vahemere-äärses Provence-Alpes-Côte d’Azuri (PACA) piirkonnas, mis on varem olnud Sarkozy kõige suurem toetaja. PACA on ka Rahvusrinde tugipunkt, mistõttu Fillon peab end Le Penist parempoolse kandidaadina eristama, et valijad ei otsustaks koopia asemel originaali kasuks.
/nginx/o/2016/12/09/6158421t1hfebf.jpg)
Fillon ja Le Pen on siiski erinevad. Näiteks on üks Le Peni volinik, Florian Philippot, avalikult tunnistanud oma homoseksuaalsust ning Le Pen ei ole sotsiaalprobleemides võtnud tugevaid seisukohti. Fillon on see-eest majanduslikult liberaalne ning teda on sageli kirjeldatud kui Prantsusmaa Margaret Thatcherit. Le Pen on aga protektsionist. Lisaks soovib Fillon vähendada riigiametnike arvu poole miljoni võrra, kuid Le Pen eelistab tugevat riiki.
Kõige tipuks on Le Pen vastu ELi liikmeks olemisele ning soovib tagasi pöörduda frankide kasutamise juurde, kuid Fillon sooviks võimu delegeerida tagasi rahvuskogudele. Valimiskampaanias võib Fillon esitada Euroopat toetava platvormi, sest nii näitas tema pööre teise vooru debattides, milles ta väljendas toetust eurotsooni valitsuse loomisele.
Erinevalt Trumpist ja Ühendkuningriikide EList lahkumise toetajate kampaaniast on Rahvusrindel juba ennustatav põhivalijaskond, mis küündib kogu valijaskonnast umbes veerandini. Vana Prantsuse paremusäärmuse ja rahutu töölisklassi valijate koalitsioon ei saabu üllatuslikult, nagu juhtus USAs ja Ühendkuningriigis.
Fillon suudab omalt poolt tõenäoliselt saavutada samasuguse toetuse ja võib-olla koorida hääli ka Le Penilt, sest umbes 8 protsenti eelvalimiste hääletajatest nimetasid ennast Rahvusrinde toetajateks. Lisaks sellele on paljudele valijatele meelepärane ka poliitiline katoliiklus. Kirik aga tahaks meelitada katoliiklasi Rahvusrindest eemale ja tagasi oma traditsioonilisemalt konservatiivsesse rüppe. Samal ajal on mitmed paremäärmuslikud organisatsioonid toetanud Filloni kandidatuuri eelvalimistel, sest ta toetab kindlalt burkiinide (moslemi naiste kantav kogu keha kattev ujumisriietus) keelustamise seadust.
Praeguses poliitilises olukorras on kõige tõenäolisem see, et järgmise aasta maikuus seisavad presidendivalimiste teises voorus vastamisi Fillon ja Le Pen. Filloni vahevõidu järel on tema toetus küsitluste andmetel 26 ja Le Peni toetus 24 protsenti. Teises voorus aga ennustatakse Fillonile 67 protsenti häältest.
/nginx/o/2016/12/09/6158423t1h99eb.jpg)
Oleme selles punktis juba varem olnud ning teise vooru ennustus põhineb «Vabariiklaste ühtsusel», mis ei pruugi korduda. Vasakpoolsed valijad, kellele ei meeldi Filloni majanduslik liberalism ja sotsiaalne konservatiivsus, võivad hoopiski koju jääda. Võttes arvesse küsitluste korraldajate suuri läbikukkumisi tulemuste ennustamisel sel aastal, ei tohiks keegi selliste tulemustega arvestada enne, kui hääled on päriselt loetud.
Copyright: Project Syndicate, 2016.