Peep Peterson: ärge leppige ümbrikupalgaga!

Peep Peterson Foto: Mihkel Maripuu

Maksu- ja tolliameti ning kaubandus-tööstuskoja eelmisel nädalal avalikustatud andmed ümbrikpalkade leviku kohta on murettekitavad. Ametiühingud on lootnud siin kiiremat paranemist, mistõttu leiame, et ümbrikupalkade vastases võitluses tuleb kaaluda käiguvahetust, kirjutab ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson.

Pool õpetajate palgarahast

Kui andmete avaldajad tõid välja, et ebaausa maksukäitumise tõttu jääb riigil saamata 158 miljonit eurot aastas, siis see on tõsiselt suur number. Võrdluseks – selle rahaga võiks õpetajate palgafondi järgmisel aastal tõsta 61 protsenti võrreldes 3 protsendiga, mida näeb ette praegune riigieelarve eelnõu! 158 miljonit on peaaegu täpselt see summa, mis on puudu ravijärjekordade normaliseerimisest.

Piltlikult võibki öelda, et ausalt maksmata maksud tasuvad riigilt palka saavad politseinikud, päästjad, õpetajad oma niigi madalate sissetulekute arvelt. Nende inimeste nöökimisest kaotame tegelikult me kõik.

Teiseks on ohvriks loomulikult ümbrikupalga saajad ise ja nende perekonnad. Palkadelt makstud sotsiaalmaks on aluseks haigusrahade ja pensionide maksmisel. Arvestades, et ümbrikupalku harrastavates sektorites on harilikult ka muud reeglid täitmata ja tööõnnetuste-haigestumiste risk kõrgem, maksab deklareerimata sissetulek kätte kiiremini, kui enamasti arvata osatakse.

Ametiühingud põrkuvad sageli ka olukorraga, kus ebaausad tööandjad jätavad ümbrikupalga saajatele üldse palga maksmata. Sellistel juhtudel on meil väga keeruline tõestada, et lisaks pangas liikunud rahadele võlgneb tööandja ka selle osa sularahast, mille ametlikku liikumist kuidagi tõestada ei saa.

Ümbrikupalk kui konkurentsivõime vähkkasvaja

Kuigi maksu- ja tolliamet on avalikustatud andmete põhjal otsustades suutnud haiguskollet üpris efektiivselt kontrolli all hoida, on alati risk, et ümbrikupalkade maksmine läheb vohama ja jõuab ka sektoritesse, kus seda täna veel pole.

Näeme, kuidas teatud äripraktikad vaikselt näiteks ehitusest või transpordist vaikselt naaberaladele imbuvad. Need toovad aga kaasa ka halva maksukäitumise riski, luues võimaluse, et varsti leidub järgmine sektor, kus samu mudeleid kasutada annab. Praeguses majandusolukorras on riskid kasvanud, sest palgaootused kerkivad kiiremini kui ettevõtete võimalused nendega seaduslikult kaasa tulla.

Ümbrikupalga saatanlikkus seisneb selles, et saastunud sektoris on keeruline üksikul tööandjal ausaks jääda. Eriti just tööjõumahukates konkurentsiga sektorites moodustavad tööjõumaksud suure osa ettevõtete kulubaasist ja makse maksmata jättes saavad ettevõtted olulise konkurentsieelise. Kui asi käest läheb ja maksupetturite osakaal ulatub üle kriitilise piiri, on ausalt maksvad ettevõtted suure tõenäosusega mängust väljas, kui just ettevõtte juhtkond ei ole eriti andekas välja mängima muid konkurentsieeliseid. Enamik ettevõtetest seda olla ei saa.

Karmimate sammude aeg

Uuring tõi saastunud sektorid ka selgelt välja, õnneks on need aastaid püsinud samad – ehitus, toitlustus, kaubatransport maanteedel. Paraku on suure surve tõttu samad ärimudelid liikumas ka teistesse sektoritesse – teenindusse, kullerteenustesse, teedeehitusse ja -hooldusse jne. Kui me ei taha, et järgmises uuringutes oleks saastunud sektorite nimekiri pikem ja saamata maksude summa mitu korda suurem, tuleb valitsusel teemaga jõulisemalt tegeleda.

Ei piisa tõesti tubli maksuameti täiendavast tunnustamisest või üksikutest maksutehnilistest muudatustest. Ümbrikupalkade vastu tuleb võidelda käiku vahetades ja lauale panna täispakett tõhusaid teineteist täiendavaid meetmeid.

Mõned meetmed on juba kõlanud – riigihankepakkumised peavad hakkama selgelt sisaldama eraldi palgakomponenti. Teoks tuleb teha tänase MTA juhi plaanid maksuinfot ettevõtetele ja erialaühingutele tagasi peegeldada, mis suurendab kogukondlikku kontrolli hea maksukäitumise üle.

Meie arvates tuleb aga jõuliselt edasi minna peaettevõtja maksuõigusliku vastutuse määratlemisega, mis on vähemalt Soomes andnud häid tulemusi. Omalt poolt pakume ka võimaluse soodustada sektoritaseme palgaleppeid, mis jätavad ettevõtjatele vähem ruumi ebaausaks maksukonkurentsiks.

Ühes oleme veendunud – järgmist hädavajalikku puhtusastet Eesti ärikeskkonnas ei saavuta kerge peenhäälestusega. Kutsume ka inimesi endid üles ümbrikupalgaga mitte leppima ning olema aktiivsed kasutama maksuameti vihjetelefoni.