Pool õpetajate palgarahast
Kui andmete avaldajad tõid välja, et ebaausa maksukäitumise tõttu jääb riigil saamata 158 miljonit eurot aastas, siis see on tõsiselt suur number. Võrdluseks – selle rahaga võiks õpetajate palgafondi järgmisel aastal tõsta 61 protsenti võrreldes 3 protsendiga, mida näeb ette praegune riigieelarve eelnõu! 158 miljonit on peaaegu täpselt see summa, mis on puudu ravijärjekordade normaliseerimisest.
Piltlikult võibki öelda, et ausalt maksmata maksud tasuvad riigilt palka saavad politseinikud, päästjad, õpetajad oma niigi madalate sissetulekute arvelt. Nende inimeste nöökimisest kaotame tegelikult me kõik.
Teiseks on ohvriks loomulikult ümbrikupalga saajad ise ja nende perekonnad. Palkadelt makstud sotsiaalmaks on aluseks haigusrahade ja pensionide maksmisel. Arvestades, et ümbrikupalku harrastavates sektorites on harilikult ka muud reeglid täitmata ja tööõnnetuste-haigestumiste risk kõrgem, maksab deklareerimata sissetulek kätte kiiremini, kui enamasti arvata osatakse.
Ametiühingud põrkuvad sageli ka olukorraga, kus ebaausad tööandjad jätavad ümbrikupalga saajatele üldse palga maksmata. Sellistel juhtudel on meil väga keeruline tõestada, et lisaks pangas liikunud rahadele võlgneb tööandja ka selle osa sularahast, mille ametlikku liikumist kuidagi tõestada ei saa.
Ümbrikupalk kui konkurentsivõime vähkkasvaja
Kuigi maksu- ja tolliamet on avalikustatud andmete põhjal otsustades suutnud haiguskollet üpris efektiivselt kontrolli all hoida, on alati risk, et ümbrikupalkade maksmine läheb vohama ja jõuab ka sektoritesse, kus seda täna veel pole.
Näeme, kuidas teatud äripraktikad vaikselt näiteks ehitusest või transpordist vaikselt naaberaladele imbuvad. Need toovad aga kaasa ka halva maksukäitumise riski, luues võimaluse, et varsti leidub järgmine sektor, kus samu mudeleid kasutada annab. Praeguses majandusolukorras on riskid kasvanud, sest palgaootused kerkivad kiiremini kui ettevõtete võimalused nendega seaduslikult kaasa tulla.