Kirjanik Jaan Kaplinski sõnul oli president Toomas Hendrik Ilvese eilses aastapäevakõnes mitmeid ilusaid mõtteid, millele ta kohe alla kirjutaks, kuid kõne pidamine ise on presidendile nähtavalt suur pingutus.
Kaplinski: president püüab olla üks rahva hulgast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Abikaasa tuletas meelde pisiasja, et alati saab võrrelda Lennart Meri ja Toomas Hendrik Ilvest. Lennart rääkis rahvaga kogu aeg teie-vormis, Toomas Hendrik räägib meie-vormis. Minu meelest on see midagi olulist. Lennart oli kuidagi loomu poolest härrasmees, ta oli kõrgel, teda austati, natuke kardeti ja imetleti. Toomas-Hendrik püüab võtta teist tooni, olla üks rahva hulgast,» arutles Kaplinski Vikerraadio hommikuprogrammile antud intervjuus.
«Aga ega Toomas Hendrik Ilves ei ole sündinud liider, ta on intellektuaal, kes on võtnud endale püha kohuse tulla Eesti riigile ja rahvale appi otsustaval hetkel ja ta on teinud seda üpris edukalt,» rääkis kirjanik. «Aga teatud suur pingutus, mis on kõige taga, auväärne pingutus – see annab tunda. Omavahel olev Toomas Hendrik ja rahvale rääkiv Toomas Hendrik on väga erinevad inimesed ja see, kes avalikkuse ees räägib – tunned, et ta väga pingutab. Kui ta peaks selles rollis kogu aeg olema ja ei saaks vahepeal Ärmal puhata, ei peaks ta vastu,» arvas ta.
Kaplinski selgitas, et erinevalt Lennartist pole praegune president näitleja ning seetõttu on kõne pidamine tema jaoks ilmselt raske.
Kaplinski leidis ka kõigi kolme presidendi kõnedes ühe ühise joone: «See tuli ka eile minu jaoks välja –kõne, see on mingis mõttes nagu jutlus. Jälle toetun oma abikaasa ütlusele: seda on ju Eesti rahval vaja, sest Eesti rahvas ei käi kirikus. Selles mõttes ongi Eesti rahval poliitika, rahvuslus ja riiklus nagu kirik. Ja Eesti rahvas vähemalt pidulikel puhkudel kujutleb ennast ja juhid käituvad ka nii, nagu oleksimegi üks suur kogudus. Siin on oma väiksed vastuolud, näiteks selles, et kui me peame jutlust ja ütleme, et usaldage ennast, hoiame üksteist ja mõtleme teistele… ma ei tea, ühelt poolt kõik on sellega nõus, aga teiselt poolt – mida peaks demokraatlikus riigis oma rahvale rääkima…?»
Kaplinski sõnul ütleb ka Ilvese hääletoon väga palju ja see, kuidas ta räägib. Kõige enam jäi talle presidendi tänavusest aastapäevakõnest meelde aga elukvaliteedi tähtsustamine. «Et see, mis meist saab, kas siia tuleb andekaid noori inimesi tagasi – see ei sõltu mitte palganumbritest ega sellest, kui kõrged on maksud, vaid ikkagi elukvaliteedist, kas inimene tunneb end hästi. Ja see, et ta ütles kriitilise märkuse, et Eesti on suletud, oleme liiga palju end hoidnud, kaitsnud, nüüd oleks aeg avaneda ja vaadata, kus maailmas me elame - sellega ma olen väga nõus,» tõi ta välja.