EDGAR SAVISAAR, SIRET KOTKA

FOTO: Arno Saar / Õhtuleht

Tallinna TV (TTV) on saanud palju kriitikat, kuna selle eetris on pidevalt ühedsamad näod ja nende edastatav sõnum kaldus all-linnas ning nüüd ka Toompeal võimul oleva erakonna kasuks. Tegelikult on see suurepärane ning TTV mõjub igati orgaaniliselt, kuna selle kanali esindatava marasmi plakatinägudeks sobivadki needsamad lupjuvate ajukäärudega taadid, keda võib sagedasti ekraanil kohata.

Kui keegi loomulikult vaevub seda munitsipaaleelarvest rahastatavat Pimp TVd vaatama, mis iseenesest on kuritegu mõistuse ja hea maitse vastu, ehkki võib mõnigi kord olla päris naljakas.

Milleks muuks kui naljaks võib pidada saatejuhti, kes räuskab eetris «Viva Fidel!» ja esitab stuudios viibijatele küsimuse, milline eesti poliitik meenutab enim Kuuba diktaatorit Castrot, millele need häbenevad või ei jõua vastata, kuna senikaua jõuab küsimuse esitaja ette vuristada osa Savisaare eluloost, nii et vastamine muutub tarbetuks. Ning piinlikuks.

Õnneks pole Savisaar Fidel. Viimane on Stalini tüüpi diktaator, kes toppis koonduslaagritesse 100 000 oma riigi kodanikku, hävitas tuhandete kaupa talurahvast Escambray mägedes, muutis kunagise õitsva Kariibi mere saare Mustaks Aafrikaks jne. Muidugi on Castro imetlejatel varnast võtta argumendid, et Fidelil oli ilus habe ja ta oli karismaatiline kõnemees, ehkki mis saavutuseks võib pidada kümnetunnist idiootset sonimist. Edgari nägu pole kunagi ehtinud kaunis habe ning ka tema esinemised on tunduvalt lakoonilisemad kui Castro omad.

Mõnikord on tunne, et suure osa Eesti poliitikutest on välja mõelnud Ilf ja Petrov. See mõte tabas ka sel nädalal, kui avalikkuse ette lekkisid Savisaare kriminaalasja materjalid, mis kinnitavad veel kord kahtlust, et tegu pole mitte Fidel Castro, vaid pigem Aleksandr Ivanovitš Koreikoga «Kuldvasikast».

Kes pole lugenud, siis Koreiko oli väliselt ontlik ja silmatorkamatu nõukogude riigiteenistuja, kes oli samal ajal ka põrandaalune miljonär, ning sellest ajast ongi «Koreiko» nende sünonüüm, kes mässitud mingitesse avalikkuse eest varju jäävatesse mahhinatsioonidesse. Umbes nagu Savisaar praegu.

Vastupidi sellele, mida on aastate jooksul väitnud Savisaare tunnistajate sekt, mis nimetab end Keskerakonnaks ning on nüüd väidetavalt ka usupuhastuse läbi teinud, on Eesti siiski õigusriik ning Savisaarel on kõik võimalused tema vastu esitatud süüdistused kohtus ümber lükata.

Kõik see, mis kordab praegu farsina meie silme all kevadel TTV ekraanil tragöödiana linastunud Savisaare protsessi, olekski päriselt naljakas, kui nii Tallinnas kui ka riigis poleks võimul Keskerakonda, kelle jalgade küljes ripub pommina Savisaare pärand (kõigele sülitav õigusnihilism ja korruptsioon, mida keegi ei vaevu isegi häbenema, hämar koostöö Ühtse Venemaaga ning hardad putinistid Keskerakonna ridades), millesse see seltskond mässib veel edaspidigi kogu ühiskonda, selle asemel et teha nagu kord ja kohus lõpparve mineviku varjudega ning tegeleda sellega, mis viiks Eesti ja Tallinna elu edasi.

Seniajani jälitab ka pentsik tunne, nagu oleks Savisaar Jüri Ratasele ja Taavi Aasale öelnud, et need hoiaks lihtsalt tooli, et keegi teine sinna istuda ei saaks, kuniks suurmeister ise asja üle võtab. Nagu ta sügisel 2005 Ratasele juba korra ütles.