Juhtkiri: suurepärane Eesti

Karikatuur. PISA. Foto: Urmas Nemvalts

Eesti põhihariduse tase on maailma tipus ning Euroopa parim. Rahvusvahelise võrdlusuuringu PISA tulemustesse pole kellelgi põhjust suhtuda üleolevalt või õlakehitusega.

Selleks et edu püsiks, on peale kõige muu ülimalt oluline, et Eesti õpetaja palk tõuseks tõepoolest magistrikraadiga palgatöötajate keskmise tasemeni. See ei ole lihtsalt tänu ja käepigistus neile õpetajatele, kes ongi juba suurepärast tööd teinud, vaid sellega kindlustame, et ka edaspidi lähevad kooli tööle inimesed võimekaimate hulgast.

Rõõmu tuleb kindlasti tunda muutuste suuna üle. Eesti õpilaste tulemused on paranenud. Võimekaimate õpilaste osakaal on suurenenud. Koolide omavahelised tulemuste erinevused on jäänud väiksemaks. Kõigil neil näitajatel on kaheldamatult tähendus ühiskonna arengule. Näiteks terves hulgas üle OECD keskmise tulemusega haridussüsteemides ei jagune ligipääs haridusele samavõrd õiglaselt kui Eestis või Soomes.

Võib küsida, kas Hiina suurlinnade piirkondade võrdlemine rahvusriikide, terviklike populatsioonide tulemustega on õigustatud. Neil võiks olla selles võrdluses loomulikke eeliseid. Seda tähelepanuväärsem on, et Eesti ja Soome hariduskultuuris ja -korralduses saavutavad õpilased paremaid tulemusi kui mitmeski Ida-Aasia piirkonnas.

Midagi olulist on siinmail tehtud väga õigesti. Kindlasti on vaja võimalikult täpselt aru saada, mis on selle edu võtmetegurid. Eestis tuleb rohkem panustada haridusteadusesse ja kasvatada kompetentsi ka väljaspool haridusministeeriumi ja selle asutusi. Esiteks selleks, et ilusate, õilsate ja vajalikuna tunduvate uuendustega ei kaotataks ära seniseid edutegureid – et valikud oleksid võimalikult täpsed ja teadlikud. Kuigi Eesti ja Soome tulemused on mitmes uuringus olnud üsna ühetaolised ja on praegugi, tasub tõsiselt huvi tunda, miks Soome tulemused on kahel järjestikusel mõõtmisel siiski langenud.

Teiseks peab haridusuuringutesse panustama, mõeldes õigele eesmärgile, et Eestilgi tuleb Soome eeskujul oma edu maailmas tutvustada. Selleks peame ise oskama öelda, kuidas Eestis on head tulemused saavutatud. Kahtlemata on suurepärane haridus üks argument, miks võõrsile läinud eestlased naasevad kodumaale, ning sedagi tuleks igati võimendada.

Kuidas peaks põhihariduse tipptase saama kogu ühiskonna eduks? Esiteks, küllap see juba ongi üks oluline tegur nende asjade taga, mis Eestis on hästi läinud. Teiseks on kindlasti vaja rohkem arendada koostööoskusi ja loomingulisust, julgust uusi asju ette võtta ning mõelda täiesti uutes suundades. Unustamata seejuures, et tõeliselt väärtuslik looming toetub enamasti headele ja põhjalikele teadmistele, soovitavalt mitmes valdkonnas. Ja muidugi: rohkem rõõmu!