Meelis Einstein

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu esimees Meelis Einstein kirjutab, et infrastruktuuri ajakohastamisest võiks kujuneda Eesti uus suur eesmärk.

Eesti ehituses seisavad ees huvitavad ajad. Kohe-kohe algab Rail Balticu programm. Tasapisi hakkavad ehk avanema Euroopa Liidu selle rahastamisperioodi ehituse rahad. Rootslased käivad Eesti ehitusfirmade ukse taga ja paluvad, ega meie mehed tahaks neile peatöövõtjana kortermaju ehitama tulla…

Kõige uuem ja tähtsam idee on kolme põhilise riigimaantee – Tallinn-Pärnu, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva – neljarealiseks ehitamine. Nimetame seda tinglikult 3T ehk «Kolme tee programmiks».

Nüüdseks tundub, et kõik Eesti neli suuremat erakonda on jõudnud arusaamisele, et 3T on esiteks teostatav ja teiseks võib selle realiseerimiseks laenu võtta. See on meie juhterakondade mõtlemises oluline nihe, mida iga tervemõistuslik inimene saab ainult tervitada. Oleme kaotanud väärtuslikke aastaid, mille jooksul Eesti oleks kiiremini arenenud, meie inimesed oleks saanud tööd.

Teedeehituse kasu on mitmekülgne. See soodustab regionaalarengut, transiiti, tööstus- ja majandusarengut tervikuna. Neljarealised teed teevad liikluse ohutumaks ja kiiremaks. Ajakohased teed toovad teised piirkonnad Tallinnale lähemale. Teedeehitus on ka oluline majanduse arengu mootor: tööd saavad tuhanded, ja mitte ainult teedel, vaid ka ehituseks tarvilike materjalide tootjad ja tarnijad, millest suur osa on kodumaised.

On neid, kes räägivad, et hakkame laenama siis, kui me enam Euroopa Liidust nii palju ei saa, ent see aeg läheneb hirmuäratava kiirusega, kuna on selge, et järgmisel rahastamisperioodil ei saa me Euroopa Liidust enam endises mahus tuge. Näiteks Eesti Pank. Aga kui praegu hakata tõsiselt ettevalmistusi tegema, saaksime laiemamahuliste teedeprojektidega 2020. aastatel pihta hakata. Selleks ajaks peaks olema ka selgeks vaieldud, kas rahastada 3Td laenude, riigi võlakirjade või millegi muu abil.

*Üks tont käib ringi mööda maailma – betoonteede tont*

Suve hakul riigikogus peetud betoonteede konverentsil selgitas Poola maanteeameti tehnoloogiadirektor Waclaw Michalski, et Poolas arvestatakse riigimaanteede elukaart 30 aasta peale, Austraalia teedeinsener Arvo Tinni õpetas, et seal loetakse betoonteede elukaart 40 aasta peale. Eestis on riigimaanteede arvestuslik eluiga aga 20 aastat.

Kurb on kuulata maanteeametnike esinemisi, et midagi ei saa, kuna ei ole raha. Samas pärinevad meie teedealased normid endiselt paljuski nõukogude ajast, mida on rehepaplikult viimase 25 aasta jooksul veel õhemaks viilitud.

Paavo Kangur kirjeldas augustikuises ajakirjas Inseneeria («Betoontee tõehetk on käes») ilmekalt oma muljeid maanteeameti juhtivspetsialisti esinemisest betoonteede konverentsil, mis «mõjus nagu Interrinde esindaja saabumine Rahvarinde töökoosolekule»: «Me võime unistada teemantidest, kullast või betoonist teede ehitamisest, kuid meil ei ole selleks raha,» kinnitas maanteeameti ehitusosakonna juhtivspetsialist Tõnis Tager.

Need, kes oskavad meist paremini unistada ja raha lugeda, ehitavad põhimaanteid järjest enam betoonist. Poolas ehitatakse ligi pool (800 km) uutest riigimaanteedest perioodil 2015–2023 betoonist. Tšehhis on uutest riigimaanteedest betoonteede osakaal juba 65 protsenti. Saksamaal on betoonteede osakaal põhimaanteede ehitusest iga kümnendiga kasvanud, nüüdseks juba 62 protsendini.

Need, kes oskavad eestlastest paremini raha lugeda, on välja arvutanud, et betoontee muutub asfaltteest odavamaks tee 8.–9. eluaastal (poolakad), 13. eluaastal (tšehhid), 8.–9. eluaastal (Euroopa Betoonteede Assotsiatsioon). See tähendab, et kui asfaltkatendit tuleb hiljemalt kümne aasta pärast tõsisemalt remontima hakata, siis betoonteel pole häda midagi: poolakad arvavad, et veel 20 aastat, ameeriklased, et isegi 30–40 aastat!

Siit tulebki unistajate ja rahalugejate võit. Ameerika, Kanada, Austria, Belgia, Saksa maksumaksja oskab palju paremini oma raha lugeda. Kui Eesti maksumaksja peab 20 aasta pärast hakkama sisuliselt jälle täiesti uue tee ehitust kinni maksma, siis unistajad peavad ehk ainult maantee katendi pealmist kihti uuendama.

Seepärast on mõistlik ka Eestis hakata kasutama nüüdisaegset betoonteede ehitamise tehnoloogiat. Kõigi hirmude ja kahtluste mahavõtmiseks on esmalt tarvis ehitada katselõik, 5–10 kilomeetrit. Sellise katselõigu ehitamine sobituks hästi ka 3T programmi.

Selle, mille üle Eesti maksumaksja alles mõtleb, tegi Tallinna maksumaksja ära – Õismäel sai jaanipäevaks valmis 500-meetrine betoontee katselõik, kus üks osa on haljas betoon ja teisel on peal 5-sentimeetrine asfaltbetoonist kulumiskiht.

Aeg näitab, kuidas betoontee ennast linnatingimustes õigustab. Neid kohti, mida oleks mõistlik betoonist teha, on aga linnades küll: bussitaskud (Tallinna juba katsetab), ristmikud, magistraalteed, sildade peale- ja mahasõidud, trammiteed (Tallinn juba ehitab).

*Kärevere sild ja Rail Baltic*

1930. aastate teisel poolel ehitati 13 raudbetoonsilda üle Emajõe, Pärnu jõe jne. Suur riiklik sildade ehitamise programm oli esimese iseseisvuperioodi üks suuremaid ettevõtmisi infrastruktuuri alal, millest Teine maailmasõda jättis vaid rusud järele. Sillad ehitasid toona Soome ja Taani firmad, kuna eesti mehed olid 1928. aastal Kärevere silla kokkuvarisemisega (kaks päeva pärast komisjoni poolt vastuvõtmist) kurikuulsaks saanud. Õnneks on nüüd teised ajad. Eestil on võimekad ja kogenud ettevõtted nii üldehituse, taristuehituse, sillaehituse kui ka teedeehituse alal.

Rail Balticut ette valmistades peaks iga riigiametnik ja poliitik meeles pidama, kelle heaks ta töötab ja kes on ta ametisse valinud – et võimalikult palju raha jääks Eestisse, et Eesti inimesed saaksid tööd.

Küllap ehitusettevõtted juba mõtlevad, kellega koos hangetel osaleda, et ei juhtuks nii nagu 1930. aastate suure sillaehitusprogrammiga.

Oleme kaua ohanud, et Eestil ei ole pärast Euroopa Liitu ja NATOsse saamist uut suurt eesmärki. Eesti lähimate aastakümnete suur eesmärk olla riigi infrastruktuuri ajakohastamine. Rail Baltic, 3T ja ülikiire internet peavad olema selles kesksel kohal.