Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Leif Kalev: presidendi kõne oli tasakaalustatud ja neutraalne

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Berit-Helena Lamp, Teelemari Loonet
Copy
Leif Kalev.
Leif Kalev. Foto: Liis Treimann / Postimees

Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi direktor Leif Kalevi arvates oli tänavune presidendi aastapäevakõne ühe küpse riigi presidendi kõne – tasakaalustatud ja neutraalne.

«President andis oma visiooni Eesti uue, täiskasvanuperioodi eesmärkidest. Need on teatud mõttes vähem suurejoonelised, ent palju intensiivsemad kui senised. Elukvaliteet ja kodanikudemokraatia pole mitte ühekordse pingutusega saavutatavad, vaid tekkivad pidevas igapäevategevuses,» sõnas Kalev.

Kalev sõnas, et ehk kõige olulisem sõnum on jätkuvalt, et vastutus on selgelt iga inimese enda käes, olgu siis heategevuses, kodanikuosaluses või võimu teostamises. «Enam ei saa enamik meist end tõsiseltvõetavalt vabandada raskete aegade või suurte väljakutsetega. Nii omaenda käekäigu, laiema elukvaliteedi kui demokraatia tõsiduse tekitavad just inimesed ise, mõtlevate ja tegusate kodanikena.»

«Üks oluline märksõna oli avatum ja julgem hoiak. Rõhumisaja säilimise asemel on täna vajadus leida õige võti oma peremehetunde teostamisele. Väliskeskkond pole siin mitte ainult oht, vaid võimalus. Nagu igal teisel liikmesriigil, on ka Eestil sõnaõigus Euroopa Liidu käekäigu kujundamisel, mitte pelgalt hüvesaaja või ühisõiguse elluviija roll,» märkis Kalev.

«Samavõrd oluline on sallivus, sõbralikkus ja erinevustega toimetulek. On tõepoolest meie endi teha, et riigikokku ei saaks tigedad inimesed või et meie kommentaariumid oleks rohkem arutelu kui sõimu paik. Tõsi, riigivalitsemine vajab lisaks heasoovlikkusele ja kodanikeühiskonnale ka teadmisi ja süsteemsust,» nentis Kalev.

Kalevi arvates oli väga hea, et president päevapoliitikasse ei sekkunud. «Nii lähedal enne valimisi ongi adekvaatne pöörata tähelepanu demokraatia kesksele toimijale – kodanikule.»

Tagasi üles