Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Mikk Sarv: kuuskedest jõulukuul – kui vana on vana?

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Mikk Sarv räägib sellest, kuidas vanarahvas paastumaarjapäeva tähistas, ka täna õhtul uues loomekeskuses Rüütli tänaval. | FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Rahvaluuleteadlane Mikk Sarv kirjutab sellest, miks on seadusandjate soov langetada kuusikute lageraieks lubatav vanust halb mõte.

Just praegu, jõulukuul, kui kuusk on puuna meie kõigi tähelepanu keskmes nii lauludes kui ka elus, on tulnud päevakorda meie kuusikute raievanus. Metsaseaduse parandustega, mis lähevad kuu aja pärast riigikokku, tahetakse raievanuseks kehtestada 60 aastat. Seepeale on Eesti metsa kaitseks koostatud avalik kiri, millele on allkirja andnud paljud arvamusliidrid. Peagi avatakse allkirjade kogumine ka veebikeskkonnas.

Põhjenduseks tuuakse väide, et kuue aastakümnega jõuab kuusepuu n-ö täisikka, tema puidu omadused on piisavalt head ja juurdekasvu kiirus hakkab vähenema. Seejuures jäetakse aga tähelepanuta, et metsa kasvatamisel ei ole sealt raiutav puit ainus väärtus. Praegu kehtiv raievanuse piirang, mille järgi ei tohi raiuda nooremaid kui 80-aastaseid kuusikuid, jätab 20 aastat metsa kui terviku kujunemiseks ja toimimiseks.

Hiljuti ilmus eesti keeles saksa metsamehe Peter Wohllebeni menukraamat «Metsa salapärane elu», kus kirjeldatakse uusimaid teadusuuringuid metsa kui terviku toimimisest. Raamatu autor alustas metsamehetööd, pidades metsakasvatuse peamiseks sihiks puidutootmist. Ta leiab, et mets toimib tervikliku kogukonnana. Puud vahetavad omavahel teavet mitut moodi, seeneniidistiku ja õhu kaudu, toetavad ja aitavad üksteist. Puud reageerivad kahjurite rüüstele, hoiatades üksteist ning muutes end vastupidavamaks kahjuritele. Kõige tõhusamalt toimib see vanades metsades.

Taimede omavahelist suhtlemist signaalide abil uurib Eesti Maaülikooli teadlaste rühm professor Ülo Niinemetsa juhtimisel.

Aastal 2012 sai ta Euroopa Teadusuuringute Nõukogu (European Research Council) tippteadlase grandi taimede ja kliima omavaheliste seoste uurimiseks. Tundub, et arusaamine taimede omavahelistest suhetest ja signaalidest, mille abil nad suhtlevad, on suure murrangu lävel. Süveneb arusaamine, et taimed ja puud, nende hulgas ka kuused ja kuusikud, on elusolendid nagu meiegi. Nad reageerivad vigastustele ja ohtudele, vahetavad omavahel teavet, toetavad, kaitsevad ja hoiavad üksteist omal moel, millest me alles hakkame aimu saama.

Nii jõuame ringiga taas tarkuste juurde, mis olid enesestmõistetavad veel kolm-neli inimpõlve tagasi. Siiski pole see teadmine täiesti kadunud. Olen koolitustel osalejate käest küsinud, kui paljud neist kõnelevad puudega. Enam kui pooled tunnistavad, et on puude ja teiste taimedega kõnelenud.

Kristel Vilbaste raamatus «Looduskirju» saavad sõna puud. Muidugi võib vaielda vastu ja öelda, et inimesed vaid kujutavad ette, et nad kõnelevad puudega ja et need on vaid nende endi mõtted, mida nad vastusena kuulevad. Ent kui see ongi nii, siis erinevad need mõtted suuresti mõtetest, mida mõtleme eemal puudest ja taimedest, kontorites ja korrusmajades.

Raamatu «Looduskirju» esitlus Tallinnas Rahva Raamatu poes lõppes 11 šamaanitrummi saatel pöördumisega igaühe kõige lähedasema puu poole palvega saata jõudu, aru ja mõistust otsustajatele, et kuuskedele jäetaks õigus elada vähemalt kaheksa aastakümmet. Trummikõmina saatel tuli meelde Võrumaal meie suitsusauna taga kasvav kuusk, keda kuulsin oma mõtetes kõnelemas:

«Kased ja kuused on ainsad puud, mida tavatsete pidulikel hetkedel tuua enda juurde tuppa tüvest ladvani – kased suviste ja kuused jõulude aegu. Kuused on teile eriti lähedased, kuuseoksad saadavad inimesi nende viimsel teekonnal. Inimeste eluiga pikeneb pidevalt ja võib peagi küündida 80 aastani. Nii võid mängida mõttega, mis saab siis, kui keegi kusagil kõrgel järgib sama viisi, mida tahetakse kehtestada kuuskede kohta, ning otsustab, et üle kuue aastakümne elanud inimesed on üleseisnud, nende kehad muutuvad kehvemaks ja nõrgemaks ning seetõttu on viimane aeg nende elu lõpetada. Jah, nende tarkusest ja mõtetest jääte ilma, just samamoodi, nagu jääte ilma vanade kuuskede juures mõeldud headest mõtetest.»

Tagasi üles