Andrus Karnau: energia läheb kallimaks

Andrus Karnau Foto: Pm

Üks on kindel: kallimaks läheb energia tarbijale niikuinii. Tõsi, on võimalik, et tuleb ette ajutisi erandeid. Kui nafta odavneb. Või kui mõni katlamaja läheb põlevkiviõlilt üle hakkpuidule.

Eesti ametnikud ja poliitikud võiksid praegu uhkelt vastu rinda kõmistada ja öelda, et kaitsesime edukalt Eesti ettevõtete huve. Euroopa Komisjon lekitas eelmisel nädalal nn energiamajanduse talvepaketi, mis peaks seadma paika liidu energiatarbimise ja energiaturgude reeglid aastail 2020–2030. See on komisjoni vana tava, et hinnata reaktsioone. Eesti reaktsioon oli valuline. Nimelt kavatseb Euroopa Komisjon piirata biomassi ehk hakkpuidu põletamist suurtes elektrijaamades. Eestit oleks see keeld tabanud kahte moodi.

Esiteks poleks saanud Narva elektrijaamades põlevkivi hulka enam biomassi segada. Seda ei tehta praegu nagunii, aga lähiajal on plaanis see uuesti käivitada. Teiseks oleks see muutnud mõttetuks Eesti erakapitali, Graanul Investi rahapaigutuse Belgiasse. Seal on Raul Kirjanenil riiklike subsiidiumide toel kavas ümber ehitada üks kivisöejaam puiduküttele.

Eesti koos veel mõne metsarikka riigiga kaitses oma huve edukalt. Euroopa Komisjoni talvepaketi ametlikus versioonis, mis tuli välja üleeile ehk kolmapäeval, on biomassi põletamise piirang sees, aga märksa leebemal kujul. Nii Hando Sutter Eesti Energiast kui ka Raul Kirjanen Graanul Investist võivad kergemalt hingata. Veel rõõmsamad võivad olla aga metsaomanikud, sest kui puidupõletus Narva jaamades lahti läheb, löövad saed valusalt metsades vinguma. Aga see on hoopis uus teema.

Kui energia talvepaketi eesmärk ühte lausesse võtta, siis see oleks: Euroopa Liidu liikmesriigid peavad senisest veel rohkem kasutama taastuvenergiat ja senisest vähem energiat tarbima. Nii taastuvenergia kasutamise kui ka energiasäästu eesmärgid on uues ettepanekus senise poliitikaga võrreldes nõudlikumad. Tarbijale tähendab see ainult hinnatõusu.

Taastuvenergiasse – olgu see päikese-, tuule- või hakkpuiduelekter – ilma toetusteta ei investeerita. Lõpuks maksab selle kõik kinni tarbija. Tõsi, uued investeeringud elavdavad majandust. Kasvav majandus võib tarbijale lõpuks raha juurde anda. Energiasääst nõuab samuti investeeringuid. Olgu need väiksema kütusekuluga autod, lennukid ja laevad või uus katlamaja või moodsam elektrijaam. 

Eesti kasutab praegu päris palju taastuvenergiat. Ka uute ambitsioonikamate eesmärkide täitmisel ei tohiks meil probleeme olla. 2018 saab autoomanikele kohustuslikuks biolisandiga kütuse kasutamine, ka see annab suure panuse. Kui Narva jaamade hakkpuidupõletus lahti läheb, võib öelda, et pool Eesti Energiast on taastuvat päritolu. Kas pole uhke?

Kuigi Euroopa Komisjoni energia talvepakett räägib tarbijate kaitsest ja sellest, et hinnad peavad hakkama langema ka lõpptarbija arvetel, on tegelikkus see, et elekter ja muu energia tarbija jaoks odavamaks ei lähe. Kinnitagem rihmad ja valmistugem hinnatõusuks! Hinnatõus võib olla otsene arvel või kaudne riigieelarve kulude kaudu. Ainus pääsetee sellest on investeerimine energiatõhususse. Sel nädalal kurtis üks korteriühistu juht Postimehe veergudel, et on teinud asjata investeeringuid energiasäästu.

Õnneks sai ta kõigest valesti aru. Energia tarbimise vähendamisse tuleb veel rohkem investeerida. Vähem tarbides jääme majanduslikult ja poliitiliselt ellu. Energiapakett on ka Eesti tuleva aasta ELi eesistumise ülioluline teema. Väikese riigina tuleb meil küll enda eest seista, aga samas olla eeskujulik Euroopa ühise poliitika edendaja. Ja kui keegi räägib sellest, et elektrit hakatakse müüma nagu mobiiltelefoni kõneaega, siis olge rahulik, see pole tõsi.