Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Peeter Langovitsi tagasivaade: spordist poliitikasse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
30. novembri 1996. aasta pärastlõunal tuldi Tallinna Spordihalli, et avaldada austust «Meie Erikale».
30. novembri 1996. aasta pärastlõunal tuldi Tallinna Spordihalli, et avaldada austust «Meie Erikale». Foto: Peeter Langovits

Trekisõidu kahekordse olümpiavõitja ja kahekordse maailmameistri Erika Salumäe saavutused tegid temast rahva lemmiku. 1996. aasta 30. novembri pärastlõunal tuldi Tallinna spordihalli, et avaldada austust Meie Erikale.

Erakonnakaaslaste ja sponsorite korraldatud austamisõhtu, kuhu saabus sõpru ja tuttavaid, toetajaid ja sporditegelasi, poliitikuid ja prominente, oli verstapostiks, mil Salumäe lahkus ametlikult tippspordist ja siirdus poliitikasse.

Publikust tulvil spordihalli areenile rajatud lava ehtis kollane trekiratas, millega Erika Salumäe oli oma viimasel võistlusel, Atlanta olümpiamängudel kuuenda koha pälvinud. Õhtujuhi, spordireporter Toomas Uba saatel saabus Salumäe ning võttis laval sisse koha oma sõprade ja muusikute keskel. Järgnesid rohked meenutused nii sõnas kui pildis. ETV sporditoimetus oli kokku seadnud videolõike tema karjääri tipphetkedest, mida suurel ümaral ekraanil vahepaladena näha sai.

Kui Uba Erikalt küsis, mis sportlase karjäärist kõige enam meelde on jäänud, vastas ta väga lühidalt: «Valu!»

Lavalt kõlasid õnnesoovid ja tänusõnad, räägiti Erikast kui väga töökast ja teotahtelisest inimesest. Talle kaheköitelise raamatu «Teine Eesti» kinkinud kultuuriminister Jaak Allik rõhutas, et Erika Salumäe on poliitikaareenile tulles saanud omale parima treeneri.

Seejärel said sõna EOK president Arnold Green, spordiseltsi Kalev, jalgrattaliidu, Tallinna Velodroomi esindajad, meie tuntud tipp-sportlased: Erki Nool, Donald-Aik Sild, Marek Kaleta, Jaak Lipso ja Arvo Lill. Õnnitlejate seas olid ka Tallinna linnapea Robert Lepikson, lauluväljaku direktor Riho Rõõmus ning  Erika kodulinna Elva rahvast. Ette loeti president Lennart Meri saadetud õnnitlustelegramm. Tallinna volikogusse oli Erika saanud mandaadi juba kohalikel valimistel ning erakonnakaaslased, volikogu esimees Edgar Savisaar koos riigikogulase Siiri Oviiri ja ajakirjanike liidu esimehe Toivo Tootseniga andsid Salumäele üle linnavolikogu keskfraktsiooni aseesimehe portfelli.

Erika Salumäe otsustas oma Barcelona kullasõidu ratturikiivri anda edasi noorele, kelles nägi ka oma mantlipärijat. Selleks osutus tol ajal lootustandvaim rattasportlane Hedi Peterson. Sõnavõttude ja videolõikude vahele pakkusid muusikalist vaheldust Ivo Linna, Henn Rebane, Marju Länik, Tarmo Pihlap, Karl Madis ja Kuldne Trio.

Peo eriliseks tipphetkeks oli Kuldse Trio ja Erika Salumäe ühine ülesastumine looga «Jalgratturi valss», mis seni oli Eestimaal tuntud Voldemar Kuslapi esituses. Kuldse Trioga oli Erika suvetuuritanud juba varemgi. Trekiratta ja lillesülemite ees seisis laval uudistamiseks Aapo Puki pastellportree Erika Salumäest. Ametliku osa järel jagas Erika austajatele oma fotosid ja autogramme. 1996. spordiaasta kokkuvõttes valiti Erika Salumäe juba üheksandat korda parimaks naissportlaseks.

Tagasi üles