Indrek Kuus.

FOTO: Erik Prozes / Postimees

Jabur on uskuda, et eestlane on midagi erakordset keele- ja kultuurirohke inimkonna mitmekesisuse katlas. Terane vaatleja peaks taipama kiiresti, et näiteks tšuktšid on samavõrra põnev etnos, kuid neil pole paraku olnud soodsaid tingimusi, et luua endale ettevõtluse arendamise sihtasutus ehk EAS, meie turundusklubi, maksumaksja ustav teener. Eestlased on küll tore nähtus, kuid ei midagi pööraselt erilist. Mõnele meist lihtsalt meeldib nii arvata, kirjutab arvamusportaali kolumnist Indrek Kuus.

Kui 6. klassis peaks selge olema, et kui tahad end hästi tunda, tuleks vähem õgida ja lakkuda ning rohkem liikuda, siis Tervise Arengu Instituut (TAI) kütab pidevalt hunniku raha reklaamibüroodele, et tõestada: köögiviljad kõlbavad süüa, kala on kasulik jne. See raha läheb isegi asja ette, sest ehk leidub sihtgrupp laisku emasid, kes nuumavad oma lapsi iga päev vaid makaronide ja limonaadiga ega viitsi neile suppi ja kompotti keeta. Seda õiget eestlase toitu, sest me pole ju mingi makaronirahvas.

Talgud ja laulupidu, mulgikapsad ja rahvanaljad

EASi brändimeeskond pani pead kokku ja sõnastas, et eestlased on kõik need, kes end eestlaseks peavad. Täpsemalt aga sellised tegelased:

«Mõtleme oma peaga. Eestlased on põikpäised põhjamaalased, kes ei armasta ettekirjutusi ega usalda käske kõrgemalt poolt.

Teeme ära. Karm ilm, pimedad talved ja lühikesed suved on muutnud meid asjalikuks ja kiireks. Me ei jutusta pikalt, vaid asume asja kallale.

Oleme hajusad. Meid on vähe, elame üksteisest kaugel. Kui vaja, tuleme aga kokku ja teeme talgud. Laulupidu, Teeme Ära, Skype, TransferWise. Anna meile probleem, me paneme võrgustiku tööle.

Hoiame looduse poole. Seda, mis meil on, hindame ja kaitseme. Meie õhk on üks maailma puhtamaid ning 40 protsenti meie metsast on mahe.

Julgeme katsetada. Usume, et tehnoloogia muudab elu paremaks. Eesti on inimkonna teerajaja e-ühiskonna küsimustes ning igaüks võib sellest osa saada, hakates e-residendiks.»

Nüüd ühtäkki on siis eestlased asjalikud ja kiired! Muudkui talgutele ja probleeme lahendama, käske ei usalda. Ei oska kohe midagi öelda sellise jutu peale. Loodame, et see vaimustav tulevane tüvitekst annab lätlastele põhjust eestlaste kohta uusi anekdoote nuputada. Lennart Meri ja Valdur Mikita ülimusliku Eesti ja eestluse pajatused sõnastas EASi ajutrust küll turunduskeelde, aga raske on mõista, kuidas seda kasutada. Loosung «Welcome to Estonia» kõlab nüüd kohe võrdlemisi asjalikult.

Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu rääkis novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus, et eestlased on tekkinud mitme geneetiliselt erineva rändelaine segunemisel siinsamas kohapeal.

«Põhimõtteliselt on Euroopa rahvastik tekkinud nende kolme laine segunemisel, küll erinevates proportsioonides. Kui vaadata Eestit, siis näitab värske uurimus, mida me just praegu teeme, et meie genoomis on säilinud kõige rohkem küttide-korilaste komponente. Varaste põlluharijate geene on meis suhteliselt vähe ja see on üks selge eripära, mis siinse piirkonna inimesi iseloomustab,» rääkis teadlane. See on juba üsna mõistlik jutt, mitte mingi trillallaa-trullallaa rubriigist «Koosolekul munetud».

Kirjandusteadlane ja folklorist August Annist kirjutas 1930. aastatel, et vähe on rahvaid, kellel oleks olnud ajalooliselt suuremaid vajadusi ja ka eeldusi romantiliseks muinsusekasutuseks kui Läänemere-äärseil väikerahvail. «Kui kellelgi on põhjust rahvuslikuks alaväärsustundeks, siis siin, kui kuski asja oma soo tõupäraseski kultuurikõlvulisuses kahtlemises, siis siin.» Annist kasutab ka väljendit «rahva sotsiaalse seisundi parandamise propaganda». Seda viimast EAS ka ilmselt üritab ja maksab selle eest arveid, mis ka arved on.

Loodetavasti suurem osa koduvabariigi elanikest annab endale aru, et pole olemas müstilist vene hinge ega jonnakust, mis vaid eestlasele omane. Ka pole tuvastatud nagu oleksid saarlased naljavaesed ja mulgid muidu omapärased. Sama tobe on pidev vingumine kui kasutatakse väljendit, et «tüüpiline Eesti värk». Misasi see Eestile on siis nii omane käitumismaneer, mida mujal ei kohta? Sigadusi ja tühja tööd tehakse igal pool, samuti on nii põikpäisus kui ka asjalikkus maailmas võrdlemisi levinud.

Tegelikult oli sellest EASi eestluse visioonist kasu ka. Rahval oli jälle millest rääkida. Au tegijatele, Jüri Ratase ümmarguste vastuste generaator hakkaski ära tüütama. Ootame põnevusega uusi fantaasiaid Eestist ja eestlusest. Palju pole enam jäänud, kui vabariik saab 100 aastat vanaks, siis saab palju pidulikke kõnesid ja jutte, kus kõlavad kaunid ülevõrded, heroilised pöördumised ja muidu kaunid sõnad. Tegelikult võiks lihtsalt tõdeda, et eestlane on täitsa tore olla. Lõpuks kisub lihtsalt õõnsaks, kui rahvustundele mõõdutundetult mett ja moosi määritakse.


Indrek Kuus on lõpetanud Tallinna Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal ning töötanud 1994. aastast ajakirjanikuna-toimetajana uudisteagentuuris BNS, Linnalehes ja Postimehes. Praegu töötab ta ERRis uudisteportaali päevatoimetajana.