Sami Seppänen: kas kaugtöö – piirab või vabastab?

Sami Seppänen Foto: Elisa

Eestis ei ole kaugtöökultuur veel piisavalt juurdunud. Sellest küll räägitakse, aga veel on vähe neid, kes reaalselt sellega iga päev kokku puutuvad. Mille taha see paljude heade külgedega töövorm meil jääb, küsib Elisa Eesti juht Sami Seppänen.

Eesti keele seletav sõnaraamat defineerib kaugtööd kui firma töö tegemist kodus, kasutades sidekanaleid, sideliideseid ja arvutit. Lihtne ja arusaadav mõte, mis organisatsioonides on visa idanema. EBSi õppeosakonna õppekorralduse peaspetsialist Katrin Lepa-Ruben uuris oma 2016. aasta magistritöös «Eesti tööandjate hoiakud paindliku töökorralduse suhtes ja selle rakendamise võimalused», paindlikke töötingimusi Eesti ettevõtjate seas. Tema tööst selgus, et kuigi ühiskonnas tajutakse selle teema esile kerkimist, siis tihti jääb kaugtöö võimaldamine üksikjuhtudeks, kuna tööandjad leiavad, et seda on raske korraldada.

Praegu on näha, et Eestis on kaugtöötamine eelkõige IT-ettevõtete pärusmaa.

See on loomulik osa nende organisatsioonikultuurist ja nad lubavad rahulolu tõstmiseks töötajatel kontorist väljaspool ametikohustusi täita. IT-ettevõtted teevad kõik, et olla atraktiivne tööandja. Kui vaadata tööturu trende siis IT-ettevõtete tänane tööjõu puuduse olukord on ilmselt paljude organisatsioonide homne reaalsus. Samas võtab organisatsioonikultuuri muutumine aega, et kaugtöö muutuks usalduslikuks ja normaalseks tööprotsessi osaks. Iga suur muutus koosneb väikestest sammudest ja nende astumiseks on viimane aeg. 

Eeskuju põhjanaabritelt

Toimivate näidete leidmiseks ja eeskuju võtmiseks võime vaadata meie põhjanaabrite poole. Soome töökultuur soosib suurt töötajate rahulolu nii kontoris kui ka väljaspool ettevõtet töötades. Näiteks tegid eelmisel aastal Elisa Soome kontori töötajad keskmiselt 75 päeva aastas kontorist väljas tööd ja peeti üle 200 000 virtuaalkoosoleku. Kaugtöötamine vähendas 15 protsenti tööl käimisest tekkivat CO2 tootmist ehk aitas vähendada ökoloogilist jalajälge. Kõnekad faktid, aga kas Eesti jaoks on see alles tulevik?

Tööta targalt

Kindlasti ei saa väita, et Eestis kaugtöövõimaluste arendamisega ei tegeleta. Tegelikult on ka Eestis astutud samme kaugtöö võimaldamiseks. Näiteks seisab Targa Töö Ühing hea selle eest, et soodustada meie ühiskonnas paindlikumaid töötingimusi ehk lihtsamalt öeldes – kuidas targalt töötada, valides töö aja ja viisi selle järgi, mis on kõige otstarbekam. Üle Eesti on loodud kümneid kaugtöökeskusi, kus inimesed saavad oma tööülesandeid täita. Praegu küll puudub täpsem statistika, paljud sellest võimalusest kinni on haaranud.

Kindlasti võiksid juhid julgustada oma töötajaid kaugtööd proovima. Täna oleme olukorras, kus tehnilised lahendused, mis on tööks vajalikud, ei lõppe kontori uksest väljudes. Mobiilne internet arvutis ja tööks vajalikke faile ja programme koondav pilvekontor, virtuaalkoosolekute läbiviimise programmid, ligipääs töökoha sisevõrgule jms annavad võimaluse enamiku töökohustustest ka distantsilt täita.

Usalduse lakmuspaber

Oluline on mõista, et kontori seinte vahel viibimine ei tähenda automaatselt seda, et inimene teeks oma tööd efektiivselt. Sageli aitab paar töökohalt eemal viibitud päeva tõsta inimese produktiivsust ja rahulolu ning soodustada loovust. Teisalt aga paneb kaugtöö usalduse proovile. Vabadus täita tööülesandeid enda jaoks valitud kohas seab töötajale suuremad ootused ja vastutuse juhi silmis ning õpetab enesedistsipliini.

Kui kaugtöövorm on ettevõttes kasutusele võetud, on selle tulemuslikkuse mõõtmiseks oluline üle vaadata ka organisatsiooni juhtimis- ja mõõtmissüsteemid. Need peavad olema jõudnud tasandile, kus juht oskab juhtida distantsilt töötajat, samal ajal kodus tööd tegev töötaja oskab planeerida iseenda tööaega. See nõuab mõõdikuid, mille alusel saab tehtud tööd hinnata, analüüsida ja korraldada. See aitab välistada, et kodukontori tõttu ei muutuks töönädalad neljapäevaseks, vaid töökorraldus laiemalt ajapaindlikumaks. Kui nii ei suudeta tegutseda, siis ei ole organisatsioon veel valmis taolisele töökorraldusele üle minema. Kokkuvõttes on ju kaugtöö eesmärk ettevõtte tulemuslikkust ja efektiivsust ning seeläbi ka töötajate rahulolu tõsta.