Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kristjan Piirimäe: kas Eestist saab toorainemaa?

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Põlevkivikaevandus | FOTO: Liis Treimann

Mitme ministeeriumi koostöös on valminud maapõue strateegia eelnõu, mille järgi võtab Eesti suuna maavarade senisest oluliselt ulatuslikumale kasutamisele, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi ekspert Kristjan Piirimäe.

Kõik viitab sellele, et püütakse suurendada põlevkivi, turba, lubjakivi ja mitme teise maavara kaevandamise edendamist. Lisaks uuritakse võimalusi võtta kasutusele fosforiidi, diktüoneemakilda, rauamaagi, graniidi varud. Samal ajal kehtib meil metsanduse arengukava, milles soovitatav raiemaht ületab metsa juurdekasvu 50 protsenti. Kas Eestist on saamas toorainemaa?

Kui mina Silviaga [Lotman] majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse jõudsin, oli maapõue strateegia nõupidamine juba alanud. Jutt käis sellest, et Saksamaal saab varsti turvas otsa. See aga olevat hea uudis, sest siis saab Eesti rabad koppadega läbi kaevata ja turba Saksamaale müüa.

Teine hea uudis: Lääne-Euroopas ei tasu kivisöe-energeetika enam ära, elektrijaamad suletakse ja tänu sellele saab Eesti peagi senisest palju suuremas mahus põlevkivi kaevandada. Sarnase optimismiga vaadati üle kõik Eesti maavarad: diktüoneemakildast ehk argilliidist saavat kildagaasi toota, aga suurima lisandväärtusega olevat uraan. Euroopas tuumaenergeetika küll kiratseb, kuid Eesti võiks Aasiasse hakata tuumakütust müüma. Esmajärjekorras plaanitakse aga võtta kasutusele Virumaal Toolse fosforiidimaardla, sest toidupuudus maailmas kasvab ja seda saavat leevendada nii, et lisatakse muldadesse senisest rohkem fosforit.

Umbes niisugust koosolekut võisid pidada ka Briti kolonistid Lõuna-Aafrikas 19. sajandil, olles avastanud sealsed teemandi- ja kullamaardlad. Tänu nende maardlate vallutamisele kasvas Briti impeeriumi vägevus, kuid ka Lõuna-Aafrika enda majandus sai jalad alla.

Inforiigid, tööstusriigid ja toorainemaad

Tänapäeval jagatakse maailm majanduse järgi inforiikideks, tööstusriikideks ja toorainemaadeks. Inforiigid on kõige jõukamad ja stabiilsemad: sissetulekud on kõrged ja mitmekesised, keskkond on võrdlemisi puhas, rahvatervis hea, elu pikk jne.

Kui naftariigid välja arvata, siis kõige vaesemad ja ebastabiilsemad on toorainemaad. Tooraine hind maailmaturul kõigub meeletult. Näiteks, tonni fosforiidi hind tõusis vahemikus 2006 kuni 2008 kõigest 40 dollarilt 440-le ja aasta hiljem langes 80 dollarile. Kõrge hinna perioodil tõrjub tooraine riigist teised majandussektorid välja: farmerid laostuvad, tööstus kiratseb, tekib massiline tööpuudus.

Ehkki tooraine kaevandamine toob riigile tulu, ei tarvitse see kodanikeni jõuda. Tooraine madala hinna perioodil võib aga pankrotistuda ka see ainus majandusharu. Sõltudes peamiselt ühe kauba ekspordist on toorainemaa riiklik iseseisvus haavatav. Toorainesektor põhjustab tavaliselt kolossaalseid keskkonna- ja terviseprobleeme. Võib-olla Eesti heidab kõrvale infoühiskonna ambitsioonid ja hakkab toorainemaaks?

Kas keegi teab mõnd abiturienti, kes tahaks minna õppima mäenduse eriala – õpetust maavarade kaevandamisest? Mäendus oli populaarne 18.–19. sajandil, mil see tõi kaasa jõukuse ja uue elustiili. Tänapäeval, kuid veel enam tulevikus vaevalt et keegi end selle sektoriga siduda tahab. Need, kes lubavad tööpuuduses vaevlevale mäetööstusele helget tulevikku, ei vastuta oma rahakotiga.

Ammenduvad varud

Saksamaa vähendab turba tootmist mitte ainult varude ammendumise tõttu, vaid ka turbatootmisega seotud muude probleemide pärast: rabade ja elurikkuse häving, globaalsoojenemine, kahjumlikkus. Laiemalt, väärtushinnangud on muutunud ning looduse rüüstamise asemel eelistatakse intelligentseid ja jätkusuutlikke lahendusi: taastuvenergeetika, mahepõllumajandus, turbasambla kasvatamine.

Sarnastel põhjustel suletakse Euroopas kivisöeelektrijaamu: see on kahjumlik ja keskkonnavaenulik majandusharu. Selle asemele ei saa aga kuidagi tulla Eesti põlevkivienergeetika, sest võrreldes kivisöega on põlevkivi veelgi kahjumlikum ja keskkonnavaenulikum. Fosforiit ei tarvitse olla näljahädade leevendaja. Globaalse toidupuuduse üheks peapõhjuseks on muldade degradeerumine liigse fosfori kasutamise tõttu.

Pärast koosolekut kohtasin koridoris Rutat [Arumäe], kes on tuntud Eesti majandusanalüütik. Küsisin talt, kuidas see on võimalik, et ministeeriumi ametnikud on nii lühinägelikud. Uskumatu, et erinevalt abiturientidest ministeerium ei taipa, et toorainesektor tuleks tasapisi koomale tõmmata. Ruta märkis, et majandusministeeriumi ametnikud ei tarvitse olla abiturientidest lühinägelikumad, kuid erinevalt abituriendist ei tekita ametnikule 19. sajandi mõtlemine mingit kahju.

Ruta töötas ise mitu kuud peaministri nõunikuna, kuid ei kohanud kordagi ametnikku, kes oleks huvitunud riigi makromajanduslikust käekäigust. Ministeeriumi mõtlemine on kammitsetud dogmadest nagu näiteks Exceli tabelisse löödud eelarve. Kuna põlevkivi jaoks on tabelis rida, siis on vaja seda igal aastal muudkui kasvatada, ükskõik kui absurdseks see kisub.

Minu laps usub, et valitsus hoolitseb Eesti elu edenemise eest, ennetab suuri kriise jne. Õpetaja pole talle veel korraldanud klassiekskursiooni majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse.

Eestimaa Looduse Fond osaleb Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindajana maapõue strateegia loomise protsessis. ELFi ettepanekud maapõue poliitika muutmiseks keskkonnasõbralikumaks on seni tagasi lükatud.

Tagasi üles