Kes viitsis vähegi jälgida, kuidas arenes vastse maaeluministri Martin Repinski meediasuhtluse maneer alates kolmapäevast, kui Eesti Ekspress avaldas tõsiseid süüdistusi tema Ida-Virumaal asuva Konju kitsefarmi majandamise kohta, võis panna tähele nii mõndagi.
Mina, minister (3)
Reedeks õppis minister näiteks, et selle asemel, et ajakirjanikega otse ja ilma ettevalmistamata rääkida – ja mõjuda seejuures ka usutavalt! – ning tegeleda meedias välja käidud faktide kontrollimisega, on märksa lihtsamaid viise, kuidas ühiskonna valvekoera uinutada.
Tuleb korraldada pressikonverents. Sellele tasub ministril viis minutit hiljaks jääda. Siis rääkida mõne lausega sellest, et tegelikult on põllumajanduses märksa olulisemaid probleeme kui tema väike juhtum. Visata nalja. Võtta lonks vett. Ja siis lugeda kogu oma avalduse tekst paberilt maha.
Siia käib muidugi kohustusliku osana ka: «Lõpuks soovin teatada avalikkusele, et olen otsustanud end täielikult taandada Konju kitsefarmi ja ka teiste ettevõtete juhtimisest. Samuti ka MTÜde juhtimisest, kus ma olen juhatuse liige või esimees.» JOKK.