/nginx/o/2016/11/25/6112977t1h2423.jpg)
Jagamismajandus eksisteerib hetkel õiguslikus vaakumis, eelkõige selle pärast, et kehtiv õigusloome ei näinud ette selliste teenuste teket ega nende kiiret levikut, kirjutab advokaadibüroo Deloitte Legal konkurentsiõiguse advokaat Natalia Aleksejeva.
Sõidujagamisteenuste nagu Uber ja Taxify seadustamine lükkub plaanitust üha edasi ning alles reguleerimata on ka teiste jagamismajanduse ettevõtete nagu nt majutusteenuste vahendaja Airbnb tegevus. Siinkohal on aga tähtis märkida, et samamoodi nagu klassikaliste ettevõtete puhul kohaldub ka jagamismajanduse suhtes konkurentsiõigus. Konkurentsiõiguse kontekstis on kehtiva õigusliku regulatsiooni nüüdisajastamine nii tarbijate, ettevõtjate kui ka riigi enda huvides.
Konkurentsiõigus hakkab jagamismajanduse arengu edendamises kahtlemata mängima olulist rolli. ELi konkurentsipoliitika peamine eesmärk on tagada, et ettevõtjad saaksid ELi siseturul vabalt ja tõhusalt konkureerida. Määravaks on seejuures tarbijate huvid. Kooskõlas ELi õigusega peavad ka liikmesriigid, sh Eesti kehtestama siseriikliku regulatsiooni, mis ei takistaks ebamõistlikult uute ettevõtete turule sisenemist ja seal tegutsemist.
Kuna jagamismajandusega kaasneb teatavasti väga suur tarbijate nõudlus, siis oleks jagamismajanduse siseriiklik keelamine ilmselgelt tarbijate õigusi ning innovatsiooni piirav. Euroopa Komisjoni konkurentsivoliniku Margrethe Vestageri sõnul on Euroopa Komisjonile juba langenud kaebusi seoses ebasoodsate siseriiklike regulatsioonidega: näiteks Uberi kaebused Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Ungari riikide vastu, kus Uberi tegevust keelustati.
Samuti kohustab konkurentsiõigus ka olemasolevaid turuosalisi, milleks on näiteks Uberi puhul taksofirmad ja Airbnb puhul hotelliettevõtjad, lubama uusi sarnaseid teenuseid pakkuvaid ettevõtjaid turule. Näiteks on ettevõtjatele keelatud uue potentsiaalse konkurendi turult väljatõrjumine ja kollektiivne boikott. Seega võib konkurentsiõigus pakkuda jagamismajanduse ettevõtetele teatud kaitset ja võimalust pöörduda oma õiguste kaitseks ka konkurentsiameti ja Euroopa Komisjoni poole.
Pikemas perspektiivis võib konkurentsiõigus seada jagamismajanduse ettevõtetele ka teatud kohustusi. Näiteks on võimalik, et jagamismajanduse puhul hakatakse, lisaks traditsioonilisele teenuste turule, eraldi kaubaturuna käsitlema ka nn «teenuste vahendamise turgu».
Jagamismajanduse edasisel arengul võib seega tekkida olukord, kus näiteks Uber omab sõiduteenuste vahendamise kaubaturul turgu valitsevat seisundit. Kuigi iseenesest ei ole selline seisund konkurentsieeskirjadest tulenevalt keelatud, kaasneks sellega Uberile rida kohustusi suhetes äripartnerite ja konkurentidega. Seetõttu tasub jagamismajanduse ettevõtjatele pöörata juba täna tähelepanu võimalikele konkurentsiõiguslikele riskidele ning küsida vajadusel õigusalast nõu.
Praegu on artiklis käsitletud küsimused arengufaasis ning ootavad nii Euroopa Komisjoni kui ka Euroopa Kohtu täpsustamist. Samas jäävad konkurentsiõiguse võtmepõhimõtted, nagu vaba turg, tõhus konkurents ja tarbijate huvid igal juhul püsima. Eestil on praegu hea võimalus olla esimene riik, kes kooskõlas ELi konkurentsiõigusega suudab kujundada jagamisplatvormide jaoks sobiliku õigusliku raamistiku, näidates teistele riikidele eeskuju.