Linda-Mari Väli: ministeerium kiirendab uue seadusega metsade hävinemist

Foto: Raigo Pajula

Uue aasta alguses plaanib keskkonnaministeerium vastu võtta uue metsaseaduse muudatuse, mis seab loodusele niigi suureks koormaks muutunud raiepoliitika senisest veelgi hävitavamale rajale, kirjutab Linda-Mari Väli.

Keskkonnakaitse spetsialistid on esitanud ministeeriumile mitu parandusettepanekut, kuid viimase nädala jooksul toimunud arutelude käigus on hakanud selguma, et riik eelistab loodussäästlikest nõuannetest lihtsalt üle sõita. Äärmisel juhul on muudetud paari lõiku teksti sõnastuses.

Riik uuendab metsa

Ajakirjaniku päringu peale viitas ministeerium nende koduleheküljel rippuvale seadusemuudatust tutvustavale dokumendile. See lühike tekst annab üsna selge ülevaate raiepoliitika intensiivistamise kavadest, kuna juba dokumendi avalauses rõhutatakse, et muudatusega kavatsetakse metsaomanikele majandamine lihtsamaks teha. Tegelikkuses tähendab see eelkõige raiumise kergendamist, et erametsaomanikel oleks võimalik oma metsi ilma suurema paberimäärimiseta maha võtta.

Piirangute lõdvendamine ning kuusikute raievanuse alandamine aitab ministeeriumi sõnul kaasa «metsa efektiivsele uuendamisele», samuti kavatsetakse kaotada võimalus oma naabri raiumiskavasid vaidlustada, kuna riik peab selliseid olukordi kas juhuse või pahatahtlikkuse viljaks.

Paraku on peamiseks põhjuseks, miks naabrid otsustusprotsessis sõna sekka tahavad öelda, hoopis keskkonnahoidlik mõtlemine, seda enam, et üha suurem osa meie metsast kuulub välismaistele investoritele, kes võivad kohalikke olusid tundmata siinsele keskkonnale seninägematut kahju tekitada, juhul kui näiteks palgi turuhind maailmaturul jälle tõusma hakkab. Riik aga sellist keskkonnasäästlikku kodanikualgatust ei soosi.

Kuigi muudatuses rõhutatakse tarvidust metsade uuendamise, kasvatamise ja kasutamise järele, ei toonitata kusagil kohaliku metsakeskkonna tervikliku säilimise vajadust. Ainus säästev otsus on vääriselupaikade kaitse tõhustamine, kuid proportsionaalselt pole see võrreldav teiste, metsa röövellikku raiumist soodustavate seadusemuudatustega.

Paljusid looduskaitsespetsialiste nörritab ka ministeeriumi jätkuv katse siduda raietegevuse intensiivistamist kliimapoliitikaga. Tegelikult on vastav retoorika ministeeriumi enda tellitud uuringuga juba rohkem kui kolm aastat tagasi alusetuks kuulutatud, sest toona leidsid analüütikud, et süsinikuvabama majanduse saavutamisele aitaks kaasa nii raievanuste tõstmine kui ka langisuuruste piiramine. Paraku tundub, et metsaseaduse muudatust tegevatel ametnikel on kõnealune uuring kahe silma vahele jäänud, või vähemalt ei ole keegi neist sellega hilisema metsanduspoliitika kujundamisel arvestanud.

Metsandusotsuseid tehakse tagatubades

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Taivo Denks rõhutab, et ministeerium peab väga oluliseks võimalikult laiapõhjalist koostööd kodanikualgatuste ja huvigruppidega. Ometi valitseb kohalike keskkonnaaktivistide ridades praegu suur nördimus, kuna seadusemuudatus on saadetud justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks, aga opositsioon tunneb, et nende häälega pole üldse arvestatud.

Mitmed osalised on siselistis toonitanud, et ei mäleta viimase kümne aasta keskkonnapoliitikast mitte ainsatki säästvat metsandusotsust. Juba viis aastat tagasi diskuteeriti ajakirjanduses, et metsanduse arengukava koostanud Andres Talijärv on tihedalt seotud metsatööstuse huvidega, aga konkreetsetest korruptsioonikahtlusest hoolimata on riik soosinud läbipaistmatute jõudude domineerimist valitsevas aparaadis.

Kaks aastat pärast kõnealust paljastust valiti Talijärv keskkonnaministeeriumi kantsleriks, kuigi oponeeriva ringkonna osapooled on viimased kolmkümmend aastat metsandussektoris domineerinud poliitgiganti üha rohkem umbusaldama hakanud. Avalikkuses pole sellise metsanduspoliitika kulissidetagustest juhtidest pea räägitudki, ehkki tegemist on praktiliste, kogu Eestit puudutavate poliitiliste otsuste tegijate ja täideviijatega.

Kurvastusega peab nentima, et talijärvliku poliitika tagajärjed on meie põlislaantes üha selgemini näha, kuna viimastel aastatel on kohalikku metsamassiivi seninägematu jõuga hävitama hakatud. Põhieesmärgiks on jõuda raietegevusega 15 miljoni tihumeetrini ning hiljuti valminud puidukasutuse prognoosiga ennustatakse, et järgnevatel aastatel asub riik igatsetud numbrile jõudsalt lähenema.

Kuigi ministeeriumi metsaspetsialist Taivo Denks selgitas, et keskkonnaagentuuri viimaste uuringute kohaselt on eesti metsa juurdekasv lausa 15 miljonit tihumeetrit, nii et muretseda polevat midagi, jääb siseringist välja arvatud huvirühmadele segaseks, kuidas vastav number nii ootamatult kasvama on hakanud.

Praegu kehtiva metsanduse arengukava järgi on metsa aastane juurdekasv ainult 12,1 miljonit tihumeetrit, kui vaadata aga uuringut süsinikuvabast majandusest, siis seal loetakse metsanduslikult kasutatavaks juurdekasvuks ainult 8,4 miljonit tihumeetrit meil kasvavast metsast. See omakorda tähendab, et käimasoleva poliitikaga kahjustatakse oluliselt meie metsa elurikkust ning söövitatakse järgnevate põlvkondade metsamajandamisvõimalustesse üha kiiremini kasvavat auku.

Iga poliitik peaks teadma, et Eesti põhiseaduse esimeste üldsätete all kuulutatakse kohalikud loodusvarad ja loodusressursid rahvuslikuks rikkuseks, mida tuleb kasutada säästlikult (I. pt § 5). Samuti kohustab põhiseadus säästma meie elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta keskkonnale tekitab (II. pt § 53). Praegu olekski aeg tõstatada küsimus, kes korvab intensiivse raietegevusega kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja keskkondliku kahju, mille tagajärjed täie tõsidusega alles aastate jooksul ilmnevad.

Valitsused vahetuvad Eestis sageli, kuid ministeeriumite ametkondades istuvad endiselt ühed ja samad inimesed, teostades ilmselgelt korrumpeerunud ja riigile ning selle kodanikele kahjulikku poliitikat. Selliste ametnike vastutusele võtmine on meie praeguses võimuaparaadis üks põletavamaid küsimusi.

Kodanikud nõuavad sõnaõigust

Metsaseaduse muudatuse ettevalmistamisel on ministeerium korduvalt kinnitanud oma avatust teiste huvigruppide arvamusele, ometi pole tegelikkuses pea ühegi keskkonnahoidliku parandusettepanekuga arvestatud. Kuna praegu käivad seaduse elluviimiseks viimased ettevalmistused, siis on eriti oluline, et ajakirjandus ja kodanikkond sündmustel silma peal hoiaks.

Riik peab lõpuks andma hääle võimukandjate siseringist välja jäävale leerile, vastasel juhul hakkab tekkima kahtlus, et riigiaparaat on reaalsusest täielikult võõrdunud ning kaotanud oma kodanikega igasuguse ühtsustunde. Valitsusaparaat peaks enesele tõsiselt aru andma, et hävitava metsanduspoliitika jätkudes hakkavad riigi tuleviku pärast muret tundvad kodanikud üha suuremate hulkadega tänavatele tulema, et juhtidele oma hääl lõpuks kuuldavaks teha.

Keskkonnaministeerium: metsaseaduse muudatustega soovitakse soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide kasutamist ning muudatuste väljatöötamisel on huvigruppidega tehtud tihedat koostööd

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Taivo Denks:

Metsaseaduse uuendamise puhul on nii sel korral kui ka varasematel kordadel alates väljatöötamiskavatsuse etapist, kus rääkisime kavandatavate muudatuste eesmärgist, huvigruppidega tehtud sisulist koostööd ning kaasatud on olnud nii  keskkonnaorganisatsioonid kui metsaomanike esindusorganisatsioonid. 18. mail toimunud metsandusnõukogu kohtumisel ja sellele järgnenud väiksema ringi kohtumistel keskkonnaorganisatsioonidega jõuti ühisele arusaamisele, et kõik metsaseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuses väljatoodud probleemid vajavad lahendamist seaduse tasandil. Kõige teravamalt avalikkuse tähelepanu pälvinud kuusikute raievanuste teemas tõdesid huvigrupid, et viljakates kasvukohatüüpides on väärtusliku puidu saamiseks kuusikute raievanuse langetamine vajalik ja majanduslikult põhjendatud, kuid raievanuste vähendamisega peab kaasnema kompensatsioonimehhanism elurikkuse heaks.

Lepiti kokku, et koos viljakate kuusikute raievanuse langetamisega astutakse selgeid samme laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmiseks. Sellest on ministeerium on ka kinni pidanud. Kui suve hakul oli veel puudujääke loo-, sooviku-, laane- ja salumetsa tüüpides, siis tänaseks on kaetud kõik range kaitse puudujäägid loo- ja soovikumetsa osas ning laane- ja salumetsa tüüpides on vajakud vähenenud vastavalt 2600 ja 2100 hektari võrra. Täiendavalt varasemale on nüüdseks keelatud raied hoiualade Natura metsaelupaikades. Salu- ja laanemetsade vajakute katmise võimaluste analüüsi tulemusel on olemasolevate kaitsealade riigimetsa maadel välja valitud vastavate metsatüüpide kompaktsed alad, mida on võimalik erinevate meetmete abil majandamisest välja arvata. Salumetsade vajakute katmiseks võib vajalikuks osutuda päris uute kaitsealade moodustamine, mida plaanitakse teha riigimaadel.  Lisaks inventeerib RMK viljakates metsatüüpides täiendavaid vääriselupaiku ka majandusmetsades. Kokku on meil ca 26% metsadest erinevate kaitsepiirangutega, kus saab kaitse-eeskirjadega seada metsa majandamisel metsaseadusega sätestatust erinevad tingimused. Kokku on eesti metsadest range kaitse all veidi üle 10% ja seal ei toimu mitte mingit metsade majandamist. Rangelt kaitstavate metsade kogupindala osas on saavutatud metsanduse ja looduskaitse arengukavades püstitatud eesmärk. 

Viljakate boniteediklasside (Ia, I) kuusikute raievanuse alandatakse, et  raie lubamise alused oleksid kõigile üheselt mõistetavad. Täna kehtiva metsaseadusega seatud raievanused ei võimalda alati majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikuid optimaalses eas kasutusse võtta, seetõttu väheneb puistute tootlikkus ning juure- ja tüvemädanike tõttu halveneb puidu kvaliteet. Hetkel peavad raiutavad kuusikud olema minimaalselt 80 aastat vanad, eelnõu kohaselt saaks raiet lubavaks vanuseks olema Ia boniteediklassis 60 aastat ning I boniteediklassis 70 aastat. Kuigi kõrvalseisjale võib tunduda muudatuse mõju väga suur, siis on oluline märkida, et üle 80% erametsade ning 55% riigimetsa Ia ja I boniteediklasside kuusikutest, mis raievanuse alandamisel oleksid justkui täiendavalt raieküpsed, on juba praegu võimalik raiuda küpsusdiameetri alusel. Seega muudatuse mõjul ei kaasne kindlasti Eesti metsades ulatuslikku lageraiet, mille eest ekslikult hirmutatakse. Oluline on märkida ka, et minimaalne raievanus ei kohusta metsaomanikku raiuma, tal jääb alati õigus oma metsa kauem kasvatada.

Selleks, et metsaomanik eelistaks lageraiele kasutada teisi raieliike oleme leevendamas turberaietele ja valikraiele seatud piiranguid. Näiteks paindlikuma turbaraie puhul muutub metsa uuenemine kiiremaks, tänu millele on metsaomanikul lihtsam raietegevusi järkjärguliselt teostada ning surve lageraie tegemiseks väheneb. Metsaelustiku mitmekesisuse säilitamiseks kehtestatakse vastukaaluks raienormide leevendamisele säilikpuude jätmise kohustus ka turbe- ja valikraietel. Lisaks tõhustatakse muudatustega vääriselupaikade kaitset.

Üle aasta ettevalmistatud seadusemuudatused on kooskõlastamisel justiitsministeeriumis ning kõigi eelduste kohaselt võiks jõuda valitsuse lauale arutamiseks tuleva aasta alguses. Olukord, kus keskkonnaorganisatsioonid on oma algse heakskiidu praeguses etapis tagasi võtnud, on kahetsusväärne, kuid  ootame neid tagasi laua taha sisulist arutelu pidama.

Eesti metsade juurdekasv on tuginedes Keskkonnaagentuuri värsketele andmetele viimastel aastatel olnud üle 15 miljoni tihumeetri. Raiemaht on viimasel kümnel aastal olnud keskmiselt 8 miljonit tihumeetrit. Seni kõige suurem on olnud see 2014 aastal, kui küündis 10,3 miljoni tihumeetrini. Seega ei ole põhjust rääkida raiel juurdekasvu mahtude ületamisest. Keskkonnaministeerium toetab ja aitab igati kaasa jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtetest kinnipidamisele. Ka uude koalitsioonilepingusse on sisse kirjutatud, et metsanduse raiemahud ei tohi olla suuremad kui Eesti metsa juurdekasv.