Luuseri sõnal on eesti keeles olnud vähemasti kaks tipphetke. Esimene oli üheksakümnendate aastate keskel, kui tüdrukutebändi Best B4 repertuaarist sai menulooks laul «Ma armastan luuserit». Refrään on meist paljudele küllap pähe kulunud: «Täna öösel taipasin: / armastan ma luuserit. / Alles nüüd ma tean, / sind kaotada ei saa. / Olin nõrk, ei mõistnud veel, / et takerdun vaid võitjaisse. / Alles sinus leidsin õige sõbra…» Nüüd on siis teine kord: Jürgen Ligi on öelnud ingliskeelses intervjuus losers ja vaidlus käib, kuidas seda tõlkida tulnuks.
Luuser jõudis eesti keelde üheksakümnendate aastate algupoolel. Eesti keele instituudi keelekorraldajate andmebaasis on varaseim kirjapanek selle kohta 1994. aastast ja katke näitelausest kõlab nii: «Napalm Deathi näol [on] tegemist luuserite kambaga, eluaegse klubibändiga». Paar aastat hiljem sai luuser juba ka raamatusse: 1996 esitati kogumikus «Keelenõuanne soovitab» valik uuemaid inglise laene ja nende hulgas oli ka loser, mille eesti vasteteks soovitati sõnu hädavares, nohik, äpu, edutu ja ka hääldusmugandit luuser.
Luuseriga enam-vähem samal ajal jõudis eesti keelde yuppie, millele tekkis õige pea kena omasõnaline vaste, see on pintsaklipslane. Inglise loser’i võimalikest vastetest jäi mugand luuser kaunis elujõuliseks ning sõna on praegu olemas nii õigekeelsussõnaraamatus kui ka seletussõnaraamatus. Mõlemas on ta tähistatud kui kõnekeelne sõna.
Laensõnana on luuser keskmisest huvitavam juhtum. See huvitavus tuleb asjaolust, et inglise loser on mitme tähendusega. Kui sõnade laenamiseks läheb, on tavaline, et lähtekeele sõna mitmest tähendusest võetakse sihtkeelde üle ainult üks tähendus, mitte kõiki. Tüüpnäide on siin sõna file, mis võib inglise keeles tähendada muu hulgas kausta, toimikut või kartoteeki, kuid mille meie oleme endale laenanud vaid informaatikasõnaks: kindla nimega andmekogum, mis on kohandatud arvuti välismällu salvestamiseks.