Aarne Mäe.

FOTO: Meelis Meilbaum

Traditsioon on püha, ütles president Kersti Kaljulaid, vastates küsimusele, kas ta kavatseb jätkata vabariigi aastapäeva vastuvõttude traditsiooni.

Traditsioon on jama, arvab Rakvere linnakunstnik Teet Suur, kes juba mitmendat aastat järjest vilistab raehärrade heakskiidul ammustele jõulukommetele ning püstitab üheskoos kohaliku ametikooli õpilastega Lääne-Virumaa keskväljakule järjekordse installatsiooni, mis inimesed hardal jõuluajal üksteisega asjatult vaidlema kehutab.

«Kirik aplodeerib. Just nii tulebki jõuludesse suhtuda, just nii luuaksegi keskkond, mille sees sünnivad tähendused ja nende taipamised,» ütles eelmiste vaidluste aegu kirikuõpetaja Tauno Toompuu.

Mnjah. Kuigi jõulupuu traditsiooni seostatakse kristlusega, pole neil kahel suurt ühist midagi. Pigem peeti seda puukummardamist alguses paganlikuks kombeks. Juba aastatuhandeid tagasi räägiti Aasias rituaalpuust, mille juurde kuulusid kingitused ja head soovid.

Sealt see kõik levima hakkas. Kuni sinnani, kui Tallinnas Raekoja platsil 1441. aastal kellegi sakslase poolt esimene jõulukuusk üles pandi. Muide, sadu aastaid varem kui Berliinis. Esimese tuppa toodud Eesti jõulukuusena on mainitud Hiiumaa Kärdla pastoraadi kuuske 1795. aastal.

Ent mis selle teadmisega ikka peale hakata, kui Rakvere ajab oma jonni. «Tavapärane jõulununnu – lumine aknaraam, küünal, päkapikumaja – jääb seegi kord eemale,» trambib linnakunstnik halastamatult jõulutraditsiooniihalejate tunnetel. Ja lapsed teevad samal ajal lasteaedades munakarpidest rohelisi kuusekesi.

Kuid ometi. Nõnda on Rakvere linn oma kunstniku eneseteostuse, et mitte öelda egotripi teel jõudnud viimasel kolmel-neljal advendiajal tähelepanu keskmesse. Isegi väljaspool Eestit. Kõik käivad siin vaatamas ja kiitmas. Sellest kirjutavad ajalehed, sellest räägivad televiisorid. Muidu polekski Rakverest midagi rääkida.

Hea on. Kui enne lõid linnad rinnad kokku, et võistelda kõrgeima keskse kuusepuu pärast, siis nüüd ei saa keegi ligilähedalegi tarvalinna omapärasele land-art’ile.

Nii süüdataksegi pühapäevasel esimesel advendil küünlad Rakvere kurikuulsa Targa Maja ees kuusetaolisel esemel, mis pigem meenutab küll mobiilimasti ja Eiffeli torni segu ning mille sees olevad hammasrattad hakkavad mootorite abil meelde tuletama… Mida iganes keegi sellest välja loeb.

Kellele see ei meeldi, sellele jääb alles võimalus oma jõuluilu järele, samuti jõulunostalgia aegadest, mil kuusel tohtis süüdata tuled vaid salaja paksude kardinate taga ning õues kattis maad kohev lumevaip.

Tänastele lastele ei jätku kliima soojenedes varsti enam ei lund ega inimsuhete jahenemises ka õiget jõulutunnet.

Aarne Mäe on Postimees Grupi ajalehe Virumaa Teataja peatoimetaja.