Maret Maripuu: kuidas jõuda pensioniea nautimiseni?

Maret Maripuu Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Elanikkonna vananemine toob kaasa vajaduse ühiskonnas mitmed protsessid ümber hinnata. Tööealisi inimesi jääb üha vähemaks. See tähendab, et üha vähem koguneb maksuraha, mida pensioniteks maksta üha kasvavale hulgale pensionisaajatele. Probleemi lahendust nähakse kõikjal Euroopas pensioniea tõusus, mis tundub andvat kahekordse efekti. Selle sammuga töötajate arv kasvab ja pensionisaajate arv väheneb ning vajalik tasakaal peaks justkui säilima, kirjutab Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu infokirjas Tööelu.

Eestis on pensioniiga juba korra tõstetud. Sotsiaalkaitseminister on välja käinud, et aastal 2040 peaks pensionile mineku iga olema 70 aastat. Ent üks asi on number paberil ja tulude-kulude aritmeetiline tasakaal, hoopis miskit muud aga reaalne elu.

Keskmise eluea kõrval on väga oluline näitaja see, kui pikk on inimeste tervena elatud elu. Siin pole meil olukord kiita. Ehk et kui tulevikus pensionieani välja veab, ei pruugi enam olla palju jaksu pensioniiga nautida. Hea tervise juures on esmatähtis tervisesõbralik eluviis ja elukeskkond. Äärmiselt tähtis on ka tervist toetav töökeskkond.

Hea tervise eest seismine peab algama elu esimesest tööpäevast. Ei saa oodata seni, kuni selg kangeks või silmad viletsaks hakkavad jääma. Kõik algab ausast riskide analüüsist – mis võib meie töökohal inimeste tervist kahjustada või elu ohtu seada? Seaduse järgi on tööandjal kohustus teha töökeskkonna riskianalüüs. Paraku näitab Tööinspektsiooni viimaste aastate järelevalve, et paljudes ettevõtetes on riskid hindamata või alahinnatud. Järelikult pole läbi mõeldud ka tegevusi, kuidas riske maandada ja inimeste tervist tööl hoida.

Teine oluline tööandja kohustus on saata töötaja tervisekontrolli. Tööandja peab korraldama tervisekontrolli kõigile, kelle tervist võib mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad. Ka tervisekontrolli korralduses näeme vajakajäämisi. Ligi pooltes külastatud ettevõtetes on inspektorite hinnang tervisekontrolli korraldusele halb või pigem halb. Töötajaid pole tervisekontrolli saadetud või ei osata kontrolli tulemusi töötingimuste parandamiseks kasutada.

Töötaja tervisekontroll ei ole tavaline läbivaatus, vaid lähtub konkreetse töökeskkonna ohutegurite ja tööülesannete mõjust töötaja tervisele. Tööandja peaks lisaks paberil saadud tervisekontrolli otsustele küsima töötervishoiuarstilt üldist tagasisidet töökoha tervisemõjude kohta. Samuti võiks ta arstiga arutada võimalikke töökohaparendusi ning kasutama saadud infot töökorralduse ja töökohtade planeerimisel. See aitab vähendada juba ilmnenud tervisemõjusid ning vältida haigestumisi ja õnnetusi.

Kasvutrendi näitab ka juhtumite arv, kus töötaja sureb töökohal terviserikke tagajärjel. 2015. aastal oli selliseid juhtumeid 15. Samas oleks olnud mõnel juhul töötaja surmani viinud juhtumit võimalik ära hoida, kui töötaja oleks õigel ajal tervisekontrolli suunatud. Tervisekontroll ei aita vältida tervisekahjustuse teket, kuid aitab kiiremini avastada tööga seotud terviseriske.

Sageli jõuab inimene esmalt töötervishoiuarsti juurde, sest perearsti juurde minekut kiputakse edasi lükkama. Siin avaneb oluline koostöövõimalus. Ajal, mil Haigekassas ressursse napib, peab kordades paranema koostöö perearstide ja töötervishoiuarstide vahel. Info jagamine e-tervise kaudu on otsene kokkuhoid – pole vaja protseduure dubleerida jmt. Rääkimata aja kokkuhoiust ja parima ravi pakkumisest.

Parem infovahetus aitab selgitada välja näiteks allergia põhjusi, mis võivad peituda töökohas. Töötajad tihtipeale varjavad teatud haigusi töötervishoiuarsti ja tööandja eest, kartes kaotada töö. Probleeme eirates võib aga inimese tervislik seisund veelgi halveneda ja tagajärjeks olla kroonilised haigused või terviserikkest tingitud õnnetused.

Tööst ei tohi saada inimest tappev ega sandistav tegevus. See peab olema kõigile kasulik, rahulolu pakkuv ja edukas ettevõtmine. Vaid nii suudame töötada 70. eluaastani ja pärast ka pensioni nautida.