Pia Ruotsala: kuidas tegelikult vähendada perevägivalda?

Pia Ruotsala Foto: Erakogu

Siiani on Eestis perevägivallale lähenetud enamjaolt soopõhiselt, mis tähendab abi osutamist eelkõige naistele. Kasutatakse mõistet «naistevastane vägivald» ja meestele suunatud teenused on liidetud kohtusüsteemi poolt karistamise juurde, EELK perekeskuse juhataja Pia Ruotsala.

Kui loogiline on see, et vähendatakse perevägivalda pakkudes tuge ainult ühele osapoolele ja arvatakse, et sellega on probleem lahendatud? Kui tõenäoline on see, et perevägivalla tõttu karistuse saanud mees tuleb vanglast välja positiivse ja vägivallavaba hoiakuga, kui keegi pole talle toeks?

Mõnikord tundub, et kiirustatakse lihtsa lahenduse leidmisel ja sekkumises valitakse kergema vastupanu tee. Mina arvan, et Eesti on valmis arenema edasi ja rakendama võrdset lähenemist ja kohtlemist, kus naine ei pea enam kindlasti olema ohver ja mees kindlasti vägivaldne. Ka naine võib olla vägivaldne. Mõlema partneri jõustamine ja nõustamine võrdselt annab suuna tulevikku – et mõlemal oleksid olemas võimalused ja ressursid turvalise suhte loomiseks ja selles olemisel. Mõju-uuringute järgi on paariteraapia kõige tõhusam viis vähendada perevägivalda, kui tegu on situatsioonilise vägivallaga.

Kõige suurem takistus abi saamiseks on inimene, kes toetub enda kitsale vaatele. Tegu võib olla mustvalge mõtlemisega ja veendumusega, milles keegi peab alati olema süüdi või uskumusega, et perevägivald on peresisene asi ning «vägivallatseja» nagunii ei muutu. Kui me püstitame endale sellise müüri, siis see takistab lahenduste otsimist või piirab abi osutamist. Kui üks pereliige jääb abita, on ta vägivalla seemneks oma tulevastes suhetes.

Peresüsteem ja keskkond mõjutavad perevägivalla probleemi käsitlemist ja seepärast on oluline leida õige lähenemine nii suhte kui ka iga indiviidi toetamiseks. Perevägivald on tihti ka põlvkondlik teema ja vajab laiemat vaadet – põlvest põlve kanduvate mustrite, leinamata leinade ja kaotuste mõistmist.

Kuidas lahendada?

Perevägivalla juhtumi lahendamine on nagu pommi kahjutuks tegemine. Tuleb tegeleda mitme asjaga korraga – vaadata tervikut ja paralleelselt tegeledes ühe juhtumiga, pidades turvalisust prioriteediks ning ennetades plahvatust.

Vägivallal on alati kusagil juured ning vägivald vastab alati mingile vajadusele. Uuringud näitavad, et kui ei tegeleta perevägivalda põhjustavate teguritega ning jäetakse traumadega seotud vaade välja, ei saavutata pikaajalist mõju. Seni kuni Eestis ei hakata aktiivselt tegelema perevägivalla põhjustega, vaid keskendutakse tagajärgedele, ei ole võimalik suunata ressursse ennetusele.

Kui inimene ei koge enda väärtustamist ja kaotab kontakti lähedastega, võib ta reageerida vägivaldselt. Kui vägivallateo toimepanija saab teadlikuks, mis temaga toimub ja saab toetatud keskkonnas võtta kasutusele uusi tunnetega toimetuleku mehhanisme, ta saab muutuda ja elada täisväärtuslikus suhtes.

EELK perekeskuses on kaks aastat olnud kasutusel perevägivalla perekeskne katkestamise mudel ja tulemused julgustavad rakendama seda ka edasi. Mudeli juurde kuulub «Sisemise kindluse programm», mis on Tartu Ülikooli RAKE poolt sotsiaalministeeriumi toel loodud sotsiaalprogramm vägivaldselt käitunud inimestele ja seda teostatakse grupis – praegu ainult meestele suunatud grupis, aga tulevikus loodetavasti ka naistele. Oluline osa mudelis on perenõustamine ja iga pereliikme toetamine – eraldi ja koos.

Ennetamine

Ennetame perevägivalda kõige paremini jõustades igat pereliiget ja kasvatades empaatiat perekeskis. Igaüks peab võtma vastutuse enda turvalisuse, tegude, mõtete ja tunnete eest. Kui meie tüdrukud tunnevad ennast armastatuna ja enesekindlana, ei pea nad oma vajaduste kättesaamiseks tarvitama emotsionaalset vägivalda ega suunama agressiooni ja vägivalda enda vastu näiteks söömishäire või lõikumise näol. Kui meie poisid tunnevad ennast enesekindlana ja aktsepteerituna ning kogevad empaatiat, suudavad nad austada oma ligimest ja hoida oma kaaslast väärtuslikuna, rõõmustades tema üle võrdse partnerina. Nende lapsed saavad kodus piisavalt kiindumust, eristumist, armastust ja turvalised piirid, mille raames nad õpivad oma tunnetega toime tulema ning oma käitumist reguleerima.

Enda jaoks turvalised täiskasvanud suudavad luua turvalise Eesti ja kasvatada ühiskonnas rahumeelsust ning arendada avatud mõtlemist. Mustvalge mõtlemine on vajalik selle jaoks, kes pole kindel enda sees ja vajab turvalisuse tunnetamiseks kitsaid piire.

Avatud ja erinevaid vaateid arvestav mõtlemine nõuab rohkem sisemist kindlust. Selle saavutamiseks vajab iga laps turvalist kodu, kus tema vajadustega arvestatakse ja kus ta saab arendada suhet mõlema vanemaga ning kasvada iseendaks toetatuna teadmisega, et mu vanemad on alati olemas ja mõistavad mind. Perevägivalla lahendamise võti on mõistmine – kõigi osapoolte mõistmine ja turvaline suunamine vägivallavaba tuleviku poole.