Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski. FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Saksa 20. sajandi ajaloos on kuupäeval 9. november eriline koht: 1918 kaob monarhia, 1923 korraldab Adolf Hitler putši, 1938 toimub kristalliöö ja 1989 langeb Berliini müür. Aga 9. november 2016 võib olla eriline päev ameeriklastele, sest siis selgus Donald Trumpi valimisvõit.

Tellijale Tellijale

Ses plaanis oleks isegi paslikum võrrelda 2016. aasta 9. novembrit 1933. aasta 30. jaanuariga, mil Hitlerist sai Saksamaa kantsler. Kannatust, ma tean, et Trumpi võrdlemine Hitleriga on leierdatud teema, aga mõni märk on siiski oluline maha panna.

Saksa ajaloolane Volker Ullrich on oma uusimas ja suurepärases Hitleri biograafias näidanud, kuidas 1933. aastal pandi täiesti puusse lootusega, nagu võiks Hitler kantsleri ametis justkui rahuneda ja mitte teha asju, mida ta oli kirjutanud ja rääkinud. Kuidas Saksa parempoolsed – aga mitte natsid – lootsid Hitlerit taltsutada ja oma huvides ära kasutada. Sellest on muidugi ka varem kirjutatud, aga mida on vähem mainitud, on see, kuidas tegelikult oli Hitler 1933. aastaks ammu oma programmi «Mein Kampfis» teatavaks teinud ja seda ka oma kõnedes üle korranud. Ent keegi Saksa peavoolupoliitikuist ei kippunud teda tõsiselt võtma.