Jarmo Mäkelä: ehkki Soome poliitikud on läänemeelsed, pole nad siiski baltlased, kirjutatakse Venemaal

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jarmo Mäkelä
Jarmo Mäkelä Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Soome ja Eesti suhete tihenemine pole Venemaal märkamata jäänud. Novembri alguses asus asja kallale Vladimir Veretennikov artikliga «Balti riigid lükkavad Soomet NATO liikmeks» majandusuudiste veebilehes Vzgljad.

Veretennikovi teksti eesmärk oli tõestada, kui palju paremad on asjad Soomes, võrreldes Baltimaadega. Soome saavutas soodsa positsiooni, järgides 1940. aastatest alates tasakaalupoliitikat, ja sai selle tulemusena nautida majanduslikult «kahe ema piima imeva lemmikvasika positsiooni». Nüüd on Helsingi ja Moskva suhted madalseisus: mitu Soome poliitikut on Veretennikovi sõnul ühinenud kisakooriga, kes kurdab agressiivse ja ettearvamatu idanaabri üle, kes tahab taastada endise impeeriumi suurust. Sellest hoolimata eristuvad soomlased selgelt baltlastest, kelle poliitiline eliit pole Veretennikovi arvates valmis heaks kiitma ükskõik millist Vene riiki ega ühtegi selle juhti.

Soomes olevat asjalood teisiti. Tunnistajana kasutab autor Soomes elavat blogijat ja tõlkijat, kelle nimi on Aleksandr Kommari – teda tsiteerib Veretennikov pikalt. Kommari järgi on Soome praegune poliitikute põlvkond, president Sauli Niinistö ja valitsus kaasa arvatud, sõjajärgse ajaloo kõige läänemeelsem.

Aga Kommari õhetas: «Soomes on siiski tugev rühm vana põlvkonna poliitikuid, kes mäletavad nõukogude aega ning president Kekkoneni ja peasekretär Breznevi saunaskäike, kus lahendati Soome välispoliitika küsimusi… Need inimesed on jõuliselt NATO vastu. Ja sugugi kõik nad pole vasakpoolsed, kelle süda hakkab alati kiiremini lööma, kuuldes sõnu Moskva ja Kreml, vaid ka parempoolsed poliitikud, keskerakondlased ja mõõdukad konservatiivid.»

Üles on otsitud ka uus laste hoolduse juhtum. Pere kõik neli liiget on Venemaa kodanikud. Juhtum pole küll suuremat käsitlust väärt, ent üks ajakirjanduslik ääremärkus kulub ära. Kui agentuuri TASS Helsingi reporter tõstis selle loo pealkirjadesse, rõhutas ta eriliselt, et lastega ühendust otsinud ema ei suuda nimetada täpset põhjust, miks on lapsed pere juurest ära võetud. Aga järgmisel päeval teadis Komsomolskaja Pravda oma veebilehel rääkida, et pere isa oli 2014. aastal narkokaubandust käsitleva kohtuasja osaline ja saadeti kohtu otsusega Soomest välja. Ema oli süüdistatud narkootikumide kasutamises. Kohtu keelust hoolimata tuli mees sageli Soome ja elas ema ja laste juures, mille tõttu võetigi lapsed hooldusele. Emale anti luba külastada lapsi kas või iga päev, ent seda ühel tingimusel: ta pidi andma vereproovi narkotesti tarbeks. Ema ei kasutanud oma õigust, sest tal oli «endalgi tegemist». Praegu ootab ema kolmandat last ja on töötu.

Samal ajal kui meedias käsitleti värskeimat hoolduslugu, kohtusid Moskvas Venemaa uus lasteombudsman Anna Kuznetsova ja tema Soome ametivend Tuomas Kurttila. Koosolekul osales ka Soome suursaadik Moskvas Mikko Hautala, kelle jutu järgi hakatakse suhetes jõudma uuele tasandile. Räägitud olevat võimalusest sõlmida Soome ja Venemaa lasteombudsmanide protokoll või leping.

Neile novembri alguse sündmustele järgnes Venemaa meedias Soome suhtes natuke leplikum hoiak. Põhjusi võib olla mitu, aga mingil kombel võib see olla seotud USA presidendivalimiste tekitatud hämminguga. Juhtivaid Soome poliitikuid tsiteeriti usinalt, ent vaid ühes osas: kõik tundusid uskuvat, et Ameerika Ühendriikide ja Venemaa suhetes koidab nüüd uus, parem aeg.

Lisaks leidus suhete normaliseerumist. Siseminister Paula Risikko (Kokoomus) kahepäevast Moskva-visiiti kajastati esinduslikult. Venemaa siseministri, eriolukordade ministri ja FSB juhiga peetud kohtumisi käsitleti tavatu üksikasjalikkusega.

Augustist alates tasapisi elavnenud kaubavahetust ja väliskaubandusministri Kai Mykkäneni (Kokoomus) teemakohaseid hinnanguid kajastati uudistes tähelepanelikult. Samuti Mykkäneni teadet, et kahepoolne valitsuste majanduskomisjon peab istungi novembri lõpus Helsingis – seda esimest korda pärast 2013. aasta märtsit.

Jarmo Mäkelä ülevaade selle kohta, mida Venemaal kirjutatakse Soomest, ilmus esmalt ajalehes Helsingin Sanomat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles