Gert Siniloo: aeg on rahakotirauad valla lüüa!

Gert Siniloo. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Suur võis olla hispaanlaste ja portugallaste rõõm möödunud kolmapäeval, kui Euroopa Komisjon teatas otsusest mitte karistada neid Euroopa Liidu (EL) eelarvereeglite rikkumise eest. Mõlema riigi suhtes oli algatatud menetlus eelarvedefitsiidi ületamise eest, mis näeb reeglite järgi ette struktuuri- ja investeerimisfondide maksete osalist peatamist ning trahve.

Veel suvel tunduski minevat nii, et Hispaaniast ja Portugalist saavad esimesed liikmesriigid, keda karistatakse. See oleks toonud trahvid suurusega kuni 0,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), mis tähendanuks Hispaaniale ligi kahe miljardi ja Portugalile 400 miljoni euro suurust arvet. Asjad näisid karmid: ELi reeglite kohaselt ei tohi ühegi liikmesriigi eelarvepuudujääk olla suurem kui kolm protsenti SKTst, ent mõlemad patused ületasid seda keeldu enam kui protsendiga.

Läks aga teisiti. Komisjoni majandusvolinik, prantslane Pierre Moscovici vastas küsimusele, miks otsustati ikkagi järele anda, et sanktsioonide kehtestamiseks peaks EL olema masohhist. Konkreetselt Hispaania puhul sai määravaks asjaolu, et riik on olnud viimased kümme kuud toimiva valitsuseta, sest mitu järjestikust valimist pole edu toonud – ja maaslamajat ei lööda, põhjendas Moscovici.

Komisjoni otsus tekitab aga paratamatult küsimuse: mis kasu on reeglitest, kui need pole mõeldud täitmiseks? Kas Brüsselist antakse signaal, et kuigi osa maid täidab ELi eelarvenõudeid eeskujulikult (teiste seas Eesti), on mõnele teisele riigile samal ajal rohkem lubatud?

Pigem mitte. Vaadates kolmapäevast otsust viimaste väljaütlemiste kontekstis, tundub hoopis, et üleüldine kasinuspoliitika aeg, mis on domineerinud ELis pärast viimast majanduskriisi, hakkab peagi lõppema. Kõige selgemini on seda väljendanud Jean-Claude Juncker, kes ütles hiljuti, et tema juhitav komisjon ei tohiks jääda meelde samasuguste kasinusmeetmete elluviijana, nagu on varem kombeks olnud.

Juncker on veendunud, et liikmesriigid, kes on selleks võimelised, peaksid rohkem investeerima. Sama on tegelikult väljendanud Euroopa Keskpanga president Mario Draghi, kes on teinud viimasel ajal korduvalt kaudseid vihjeid, et majanduslikult edukad riigid peaksid suunama rohkem raha investeeringuteks.

Nendel sõnavõttudel on üks kindel adressaat ja see on Saksamaa. Riik, kus on võimul konservatiivne rahandusminister, kes on olnud häälekamaid liigse kulutamise vastaseid ja tasakaalus eelarvepoliitika pooldajaid. Juncker, Draghi ning oma viimasel Euroopa-visiidil Ateenas kasinust kritiseerinud USA president Barack Obama annavad aga selgesti mõista, et aeg on mõtteviisi muuta.

Põhjus selleks on lihtne: ELi ja nüüd ka USA võimukoridorides saadakse aru, et Brexitil ja Donald Trumpi valimisvõidul on majanduskriisist löödud ja poliitikas pettunud valija nägu. Nende ülevõitmiseks ollakse valmis ka reegleid painutama. Selle kõige valguses ei tundugi, et Eestis loodav valitsuskoalitsioon liigub vastuvoolu.