Jüri Ratas riigikogu ees

FOTO: Tairo Lutter

Peaministrikandidaat ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas pidas täna riigikogus ettekande valitsuse moodustamise alustest.

Avaldame Ratase kõne täismahus:

Lugupeetud riigikogu esimees! Austatud ametikaaslased!

Head Eestimaa inimesed!

Meie kallis Eesti Vabariik tähistab peagi 100. sünnipäeva ning kannab enne seda Euroopa Liidu eesistujariigi vastutusrikast rolli. Eesti on jõudnud nii kaugele tänu põlvest-põlve edasi antud kodumaa-armastusele ning kõigi meie inimeste sihikindlale ja tihti ennastohverdavale tööle. Soovin tänada iga inimest, kes on andnud oma panuse meie riigi ja rahva edasiviimiseks.

Mul on suur au seista täna siin saalis teie ees peaministrikandidaadina. Riigikogu istungisaalis on 94 aasta jooksul vastu võetud lugematult palju otsuseid, kuigi enamik sellest ajast paraku võõrvõimude okupatsiooni tingimustes. Kahtlemata toimus selle saali kõige kaalukam hääletus 20. augustil 1991. aastal, mil 69 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liiget andsid oma toetuse otsusele «Eesti riiklikust iseseisvusest». Hindan väga kõrgelt 20. Augusti Klubi liikmete panust, kes on olnud esindatud kõigis riigikogu koosseisudes.

Meil kõigil on põhjust oma riigi ja rahva üle uhke olla. Samas tuleb kurvastusega tunnistada, et meie Eestimaa seisab täna mitme tõsise väljakutse ees. Rahvastikukriis, ühiskondlik ebavõrdsus, majanduslik seisak ning riiklik julgeolek on küsimused, millest ei saa ega tohi mööda vaadata. Just nende sõlmprobleemide lahendamine on Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu kandev eesmärk.

Austatud kuulajad!

Eesti välis- ja julgeolekupoliitika on järjepidev ning rajaneb laiapõhjalisel poliitika-ülesel konsensusel. NATO ja Euroopa Liidu liikmelisus on Eesti julgeoleku ja heaolu olulisimaks garantiiks. Eesti valitsused on hoidnud siin ühtset kurssi ning tõstnud seeläbi Eesti inimeste elukvaliteeti ja tugevdanud meie riikliku iseseisvuse alustalasid. Loomulikult jätkab sama teed ka loodav valitsusliit.

Eestis ja välismeedias ajutiselt ringelnud vastupidised väited on äärmiselt kurvastavad. Tuletan veelkord meelde, et meie omariikluse alusväärtuste ning Eesti Vabariigi rahvusvahelise mainega mängimine on lubamatu. Õnneks on viimastel nädalatel need ekslikud sõnumid nii Eesti kui ka välismaa meediakanalites sõnaselgelt ümber lükatud.

Valitsus, mille moodustamiseks täna teilt volitusi palun ja küsin, astub tegelikult veel sammu võrra välis- ja julgeolekupoliitikas edasi. Suuname senisest rohkem tähelepanu ja rahastust meie välisteenistusele ning loome täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi. Ühtlasi töötame viivitamatult välja Eesti Euroopa Liidu eesistumise prioriteedid ning tagame eesistumise eduka korralduse 2017. aasta teises pooles.

Kinnitan üheselt, et Eesti jätkab iseseisva kaitsevõime arendamist ja hoiab kaitsekulutused vähemalt tasemel 2% SKT-st. Sellele lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud. Riigikaitses on meile jätkuvalt olulisteks toetuspunktideks nii ajateenistus, ohvitserid ja allohvitserid, reservarmee, tugev Kaitseliit kui ka pidevad õppused ning liitlaste kohalolek. Ühiskonna vastupanuvõime tugevdamiseks kriisiolukorras võtame vastu elanikkonnakaitse kontseptsiooni.

Rahvusvahelise terrorismi ja teiste meie aja ohtude vastu seismine eeldab riikide tugevat ja laiapõhjalist koostööd rahvusvahelistes operatsioonides. Eesti ajalooline kogemus on meid õpetanud, et Eesti ei tohi jääda üksinda. Kindlameelne ja ühtne Euroopa Liit ning NATO on olulised nii Eesti kui ka rahvusvahelise julgeoleku ja heaolu tagamisel.

Austatud riigikogu liikmed!

Eesti kuulub juba kaksteist aastat Euroopa Liitu, kuid vahe jõukamate riikidega on endiselt lubamatult suur. Kahjuks on meie senine majanduse areng aeglustunud ning vajame majanduskasvu elavdamiseks uusi mõtteid ja algatusi. Eilsed lahendused täna enam ei aita ja veel vähem on neist kasu homme.

Hiina vanasõna ütleb: «Parem komistada uutel radadel, kui seista paigal vanadel teedel.»

Loodava valitsusliidu eesmärk on jõuliselt ellu viia vajalikke investeeringuid ning maksumuudatusi. Hoiame riigieelarve keskmisena struktuurses tasakaalus, kuid oleme valmis tulutoovate investeeringute rahastamiseks kasutama mõistlikku laenukapitali. Konkreetse näitena toon välja Tallinna Linnahalli, millest soovime koostöös pealinnaga ehitada rahvusvahelise konverentsikeskuse. Samuti toetame kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringuid, ehitame välja lairiba jaotusvõrgu ning teostame suuremahulisi taristu investeeringuid.

Maksunduses viime ellu iseseisvuse taastanud Eesti kõige vajalikuma maksureformi. Tõstame kuni keskmist palka teenivate inimeste maksuvaba tulu 500 euroni kuus. See annab alates 2018. aastast kuni 1 200 eurot teenivatele inimestele igakuiselt 62 eurot enam kui kehtiv seadus ette näeks. Maksumuudatusest võidavad kõik, kes teenivad kuni 1 758 eurot. Sellest jõukamate maksukoormus tõuseb sõltuvalt sissetulekust ühe kuni kolmekümne kaheksa euro võrra kuus.

Ma olen veendunud, et suurema sissetulekuga Eesti inimesed on nõus andma need kolmkümmend kaheksa eurot ühiskonna suurema sidususe ja stabiilsuse ning kiirema üldise majandus- ja palgakasvu huvides.

Turismisektori toetamiseks ja majanduse elavdamiseks jätame ära majutusasutuste käibemaksu tõusu 9%-lt 14%-le 2017. aastal ning planeeritud diislikütuse aktsiisi 10%-lise tõusu 2018. aastal. Maksumuudatuste kompenseerimiseks on plaanis mitmeid katteallikaid. Näiteks kehtestame pangalõivu finantsasutustele ning tõkestame kasumi varjatud väljaviimist Eesti äriühingutest. Alkoholi ja suhkru liigtarbimise vähendamiseks tõstame õlle, kääritatud jookide ja veini aktsiise ning maksustame kõrge suhkrusisaldusega joogid.

Rasketel aegadel vajab erilist tähelepanu meie põllumajandus ja maaelu. Tõstame valdkonna rahastust üleminekutoetuse maksimaalse määra ulatuses ja suurendame 2017. aastal kriisiabile suunatavaid vahendeid.

Ettevõtluskeskkonna parandamiseks viime ellu null-bürokraatia algatuse ning loome info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori arenguprogrammi. Samuti asume tööle kaubalaevade Eesti lipu alla toomise nimel. Madalapalgaliste toetamiseks teeme tööturu osapooltele ettepaneku jätkata alampalga tõstmist.

Loodav valitsusliit lõpetab seni valitsenud olukorra, kus ministrid nimetavad riigikogu liikmeid riigi äriühingute ja sihtasutuste nõukogudesse. Mitu õiguskantslerit on kinnitanud, et see riivab võimude lahususe põhimõtet. Riigi äriühingute töö tulemuslikumaks ja läbipaistvamaks muutmiseks hakkavad suuremad äriühingud järgima börsil kehtivaid info avalikustamise reegleid.

Head ametikaaslased!

Eesti elanike arvu taas tõusule viimiseks soovime tõsta kõigi inimeste heaolu, pikendada tervelt elatud aastaid ning kutsuda kõiki Eestist lahkunud inimesi kodumaale naasma. Iga seaduseelnõu ja programmiline dokument peab panustama rahvastikukriisi lahendamisse ja väljarände pidurdamisse.

Pere loomine eeldab turvatunnet pakkuvat ning laste kasvatamist toetavat keskkonda. Seetõttu soovime tõsta lasteaiaõpetajate palga kooliõpetajate palga alammäärani. Samuti viime õpetajate keskmise palga 2019. aastaks 120%-ni Eesti keskmisest ning suurendame tugispetsialistide rahastust.

Koalitsioonikõneluste ajal saime palju erinevaid kirju ja sõnumeid sõpradelt, tuttavatelt ning Eesti inimestelt laiemalt. Mulle meenub siinkohal üks murelik sõnum koolipoisilt, kes soovis kinnitust, et saab ka edaspidi tasuta koolilõunat. Ta võttis ühendust, sest oli meediast õigesti kuulnud, et kõik ideed on teretulnud. Mul on rõõm kinnitada, et tervisliku ja kättesaadava koolitoidu pakkumiseks viime koolilõuna toetuse 1 euroni. Toetuse tõstmine on olnud juba aastaid ka Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanek valitsuskoalitsioonile.

Hariduses jätkame riigigümnaasiumite arendamist, kuid lubame ka pärast 2023. aastat gümnaasiumite pidamist omavalitsuste poolt. Samuti tagame maakonnakeskustest kaugemal asuvate maagümnaasiumite kõrgema rahastuse. Riik peab tagama kättesaadava hariduse kogu Eestis, mitte ainult suuremates keskustes. Ruhnu Põhikooli 10 õpilast väärivad samaväärseid õppetingimusi, mis on nende eakaaslastel Tartus või Tallinnas.

Teadus- ja arendustegevuses seame eesmärgiks viia rahastamise 1 protsendini SKT-st ning tõhustada koostööd erasektoriga. Kvaliteetse järelkasvu tagamiseks tõstame doktorantide stipendiume. Samamoodi jätkame kultuuritöötajate palgatõusu ning tõstame spordivaldkonna rahastust.

Eesti keele hoidmine on iga valitsuse kohustus, mistõttu tagame kvaliteetse eesti keele õppe kättesaadavuse, vajalikud õppevahendid ning täiendkoolitused. Rajame Narva ja Tallinna eesti keele majad ning tõstame eesti keele õppe kvaliteeti haridusasutustes. Samuti võimaldame Eesti Vabariigi kodakondsust soovivatele inimestele lepingut, millega pakub riik tasuta eesti keele kursusi.

Võitleme kodakondsusetuse taastootmise vastu, lihtsustades siin sündivate laste võimalusi Eesti Vabariigi kodakondsuse saamiseks. Iga Eestis sündinud laps on vajalik meie riigi ja rahva püsimiseks. Erinevate kogukondade ühendamine ja ühiskonna sidustamine on kahtlemata loodava valitsuse üks prioriteete. Kaasame kõiki Eesti inimesi, sõltumata soost, vanusest, maailmavaatest või rahvusest.

Juba rahvusliku ärkamisaja üks juhte Johann Voldemar Jannsen on öelnud: «Eesti rahvas peaks siis, kui lubate ütelda, südamlikum ja üksmeelsem olema, kui ta on.»

Auväärt rahvasaadikud!

Edasi liigume ka keskkonnapoliitika valdkonnas, kus lähtume teaduspõhisest lähenemisest ning heaperemehelikust loodusvarade kasutamisest. Keskkonda hoidev suhtumine on alati olnud ka minu kodune kasvatus.

Tagame olmejäätmete ringlussevõtu 2030. aastaks vähemalt 65% ulatuses. Samuti võtame vastu Eesti energiamajanduse arengukava, mille kohaselt suureneb 2030. aastaks taastuvenergia osakaal elektrienergia lõpptarbimises.

Inimeste elukeskkonna parandamisel on oluline roll ka siseturvalisuse valdkonnal. Tugevdame kogukonnakeskset politseitööd ja piirkonnapolitsei võrgustikku eeskätt maapiirkondades. Samuti tõstame oluliselt politsei kiirreageerimisvõimekust. Meie poolt eraldatavad 3,9 miljonit lisaeurot võimaldavad lisaks senisele 103-le mehitada veel 97 kiirreageerija ametikohta.

Ühtlasi parandame päästjate ja demineerijate kaitsevarustust ning kaasajastame päästetehnikat. Priitahtlike pritsimeeste väärtustamiseks tugevdame vabatahtlikke päästekomandosid. Meie kõigi elukeskkonna turvalisemaks muutmiseks kehtestame ka täiendavad alkoholi reklaami- ja müügipiirangud.

Head kuulajad!

Üle kahekümne aasta on lahendamata mitmed omandireformiga seotud küsimused. Seetõttu moodustame eraldi komisjoni, mis analüüsib selle reformi mõjusid. Eesti inimeste õiguste toetamiseks vaatame läbi võlgade ümberkujundamise põhimõtted, tugevdades eeskätt kodulaenuvõtjate kaitset. Võrdsemate pensionite tagamiseks suurendame riikliku pensioni baasosa ning vähendame palgakomponendi osakaalu. Oleme võtnud selgelt eesmärgiks ka soolise palgalõhe vähendamise.

Noorte perede toetamiseks muudame vanemahüvitiste süsteemi paindlikumaks ning fikseerime vanemahüvitise ülempiiri (2016. aastal 2724,36 eurot/kuus). Tõstame lasterikka pere toetuse (3-6 lapsega perele) 300 euroni kuus ja kustutame raske puudega laste vanemate õppelaenud.

Tervishoiu jätkusuutliku rahastamise tagamiseks loobume sotsiaalmaksu langetamisest. Tagame Eesti inimestele arstiabi parema kättesaadavuse ning hüvitame suuremas määras kõrgendatud ravivajadusega inimeste ravimikulud.

Lugupeetud riigimehed ja riiginaised!

Pean õigeks riigireformi läbiviimist ning bürokraatia vähendamist. Samal ajal ei saa me leppida ääremaastumisega, vaid peame tagame inimväärsed elutingimused kogu Eestis. Kokkuhoiukohti tuleb otsida sealt, kus toimub reaalne raiskamine, mitte kõike ühe lauaga lüüa. Kahjuks on viimastel aastatel tõmmatud riiki koomale ennekõike just maapiirkondade arvelt. Kohalike omavalitsuste tulubaasi kärped on üks paljudest kurbadest näidetest.

Eesti riiki ei saa juhtida nagu arveametnik.

Keegi ei ole seda põhimõtet väljendanud täpsemini kui Lennart Meri, kes on öelnud: «Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku südamele.»

Eestimaa tasakaalustatud arengu tagamiseks suurendame omavalitsuste otsustusõigust. Tõstame kohalike omavalitsuste tulubaasi ning anname neile osa riiklikke ülesandeid koos vastava rahastusega. Teiste otsuste seas taastame 250-eurose matusetoetuse kõigile ning suuname vahendid kohalikele omavalitsustele. Anname maakondliku ühistranspordi korralduse koos täiendava rahastusega kohalikele ühistranspordikeskustele või omavalitsustele. Samuti kiirendame reformimata riigimaade üleandmist ning viime riigiasutusi maakondadesse.

Olen oma töö käigus külastanud kõiki Eesti omavalitsusi ning loodan siiralt, et suudame elu väiksematesse maakohtadesse tagasi tuua. Konkreetse meetmena oleme otsustanud välja töötada Ida-Virumaa programmi, et ellu viia vajalikke investeeringuid infrastruktuuri ja parandada inimeste elukvaliteeti.

Head kuulajad!

Viimased nädalad on tähendanud tõsist tööd ja pikki läbirääkimisi. Tänan kõiki erakonnakaaslasi ja partnereid raskete, kuid algusest lõpuni konstruktiivsete kõneluste eest. Poliitikutel on alati erimeelsusi mitmetes küsimustes, kuid julgen kindlalt öelda, et läbirääkimistel olid alati esikohal Eesti riigi ja rahva huvid.

Tänan siiralt Vabaerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindajaid väärt mõtete eest. Leidsime tugeva ühisosa nii põllumajanduspoliitika kui ka omavalitsuste toetamise küsimuses.

Usun, et riigikogu enamus näeb vajadust ka presidendivalimiste süsteemi täiendamiseks ning toetab valimiskampaaniate muutmist ideedepõhiseks, mitte raha- ja mahupõhiseks. Lisaks soovime võrdsustada e-hääletamise ja elukohajärgses jaoskonnas eelhääletamise perioodi.

Tänan veelkord kõiki poliitikuid, eksperte, ühendusi, ettevõtjaid ja Eesti inimesi, kes andsid väärtuslikku sisendit loodavale valitsusliidule. Mul on siiralt hea meel, et suutsime isegi varuga täita Eesti Ametiühingute Keskliidu taotluse tõsta maksuvaba tulu 66% tasemele miinimumpalgast. Samuti astume ühte jalga Eesti Karskusliiduga ning piirame alkoholireklaame. Palju toetajaid pälvis ka eesmärk tõsta naiste osakaalu riigijuhtimises.

Kindlasti ma soovin tunnustada Reformierakonda nende pikaajalise panuse eest riigi juhtimisel. Olen veendunud, et iga valitsuskoalitsioon on aidanud Eesti riiki üles ehitada ja edasi viia. Teen siinkohal sügava kummarduse kõigi varasemate riigikogu koosseisude, ministrite ja riigipeade ees.

Austatud ametikaaslased!

Minu koostöö riigikoguga algas 11 aastat tagasi. Tallinna linnapeana olin riigikogu liikmetega tihedas suhtluses. Alates 2007. aastast olen ametis riigikogu aseesimehena. Kasutan siinkohal võimalust tänada kõiki üheteistkümnenda, kaheteistkümnenda ja kolmeteistkümnenda koosseisu liikmeid.

Olen teile südamest tänulik meeldiva ja asjaliku koostöö eest. Oleme palju poliitika üle arutanud ja väidelnud, aga väga tihti ka üksmeelt leidnud. Olen kõigilt ametikaaslastelt palju õppinud.

Mulle meenub ühe riigikogu kantselei endise ametniku õpetus, et riigikogu istungi juhataja peab arvestama põhimõttega, et igal protseduuril on kindel algus ja selge lõpp. Kui usaldate mind täna peaministri vastutusrikkale ametikohale, siis jään kindlasti seda haamrilööki igatsema. Eraldi soovin tänada oma kallist pinginaabrit Kadri Simsoni.

Oma ametiaja jooksul olen riigikogus läbi viinud ekskursioone kümnetele tuhandetele huvilistele. Need 215 trepiastet Pika Hermanni torni on mulle väga armsaks saanud. Olen oma külalistele alati näidanud riigikogu lae põlluvagusid ning selgitanud, et see on sõnum meie esiisadelt – ka seadusandlikku põldu tuleb hoolega künda, et head saaki saada. Ma ei unusta kunagi Eesti Vabariigi ilusa hümni kõla Toompeal, mis aitab igal hommikul meelde tuletada, milleks meid on parlamenti valitud.

Ühe asja pean ma veel südamelt ära ütlema. Hakkan tugevasti puudust tundma riigikogu korvpallimeeskonnast. Kui vähegi lubate, osaleksin hea meelega treeningutel ka tulevikus.

Head sõbrad!

Kui pälvin täna teie usalduse, siis võtan valitsusse kaasa oma pikaajalise kogemuse opositsioonipoliitikuna. Tean väga hästi, mis tunne on, kui iga Su idee kohta öeldakse, et see on vale. Soovin tõesti muuta Eesti poliitilist kultuuri ning kaotada arusaama, et vale mees ei või õiget asja teha. Kui opositsioon algatab asjaliku ja edasiviiva seadusemuudatuse, siis arutame selle läbi, mitte ei lükka tuimalt kõrvale. Ma ei ütle seda suusoojaks, vaid täiesti siiralt.

Kui riigikogu annab täna sündivale valitsusliidule heakskiidu, siis ka tulevikus on oodatud teie kõigi mõtted ja soovitused. Meie hea koostöö ja vastastikku lugupidav suhtlus jätkub. Hea tava näeb küll uuele valitsusele ette 100 kriitikavaba päeva, kuid konstruktiivne kriitika ja Eesti elu edasiviivad ettepanekud on alati oodatud. Juba täna.

Mina ja kõik ministrikandidaadid mõistame seda vastutust, mis meie õlgadele pannakse. Asume tööle teadmises, et Eesti ühiskonda on vaja muuta võrdsemaks, tuua riik inimestele lähemale ning ulatada abikäsi kõigile, kes seda vajavad. Just hoolivust ning ühtsust vajab meie riik kõige enam.

Rõhutan, et minust ei saa kunagi peaministrit ühele, kahele või kolmele erakonnale, vaid peaminister kogu riigile. Peaminister Vilsandi saare ja Narva inimestele, Tallinna ja Põlvamaa elanikele. Peaminister igale Eesti inimesele.

Head rahvasaadikud, ma tänan teid!

Edu ja jõudu meie kallile Eestile!