Vambola Paavo: uus algus poolakatega

Nordica ja LOTi koostöö suurendab paariks nädalaks reisibüroode tööd, mis on vajalik alates 19. novembrist väljuvate lendude piletite ümber vormistamisele. Foto: Sander Ilvest

Praegusajal on Tallinnast kuhugi lendamine nii tavaline, et reisile asuja sellele tavaliselt ei mõtle. Vaikselt möödus üks kurb tähtpäev. Aasta tagasi 7. novembril maandus Ülemistel viimane Eesti riiklik sinilind. Läbi sai Estonian Air aeg. Loodus tühja kohta ei salli ning juba järgmisel päeval sai lähetuse Nordica. Vaatamata üldisele skeptitsismile osutusid uue firma tiivad tugevaks.

Riiklik lennufirma, räägitagu temast mida tahes, on riigi visiitkaart. See on samasugune nagu lipp, hümn ja vapp. Meeldib see mõnele või mitte, Nordica on teatud mõttes ikkagi rahvuslik uhkus.

Nüüd kumab silmapiiril uus paljulubav algus. Nordica alustas 19. novembrist lendamist Poola LOTi koodi all ja meile avaneb täiesti uus peatükk. Lisandub uusi sihtkohti ja kokkuvõttes avardub maailm üle Varssavi lennates.

Kindlasti uueneb ja täieneb lennukipark (esimesed uudised selle kohta on juba tulnud). Olemasolevad CRJ-700- ja 900 nextGeni tüüpi õhulaevad ei rahulda mitmel liinil nõudlust. Lennukauguski jätab soovida. Peame arvestama, et Tallinn asub ikka Euroopa ääremaal ja suurlinnadesse jõudmine võtab aega. Järgmisel aastal on Eesti riigipeadele eelissihtkoht: oleme Euroopa Liidu eesistujamaa.

Kasvava nõudluse rahuldamiseks on vaja uusi ja suuremaid lennukeid. Õnneks pole meie samasuguses olukorras, kui olid mõne aasta eest leedulased, kes rentisid siit ja sealt lennukeid ning lõid koguni ajutise lennufirma. Viimase tiivad osutusid paraku nõrgaks ja kõik läks ajaloo prügimäele. Meie olukord on praegu kardinaalselt teistsugune.  

Kui siiani vaatasime Skandinaaviasse ja langetasime otsuseid sealsete vanakeste soovide järgi, siis nüüd peame harjuma teistsuguse mõtlemisega. Siiani toiminud ettevedu Stockholmi ja Kopenhaagenisse asendub nüüd Varssaviga. Poola pealinn muutub meile arvestatavaks hub’iks.

Muidugi on olemas karid, mis võivad head plaanid nurjata. Me ei tea, milliseid hindu hakkab LOT pakkuma ja kui kaua peab Varssavis jätkulendudega ootama. Kindlasti asendub praegu Varssaviga kord päevas toimuv ühendus vähemalt kahe, kui mitte kolme lennuga päevas. Poolakad panustavad edukalt Aasia ja Ameerika suunale, head ühendused on muu Euroopaga.

Kas eestlane hakkab muutma harjumust lennata Helsingi kadu? Finnairi piletid on ikkagi suhteliselt kallid ja pakkumistega ollakse kitsid. Kui poolakad tulevad turule paremate hindade ja lisaboonustega, kujundab reisija ise oma uued valikud. Kvaliteetseid ühendusi pakuvad praegu Tallinnast türklased ja nad ei koonerda milleski. Kui Istanbulis on jätkulendude vahe kümme tundi ning enam, garanteerib Turkish Airlines tasuta ööbimise hotellis koos hommikusöögi ja päraleveoga. Kui samasugust teenust on võimeline pakkuma ka LOT, võiks Varssavi kaudu lennata. Peale eestlaste võidaksid poolakad  kliente juurde nii Skandinaaviast kui ka Baltimaadest, lisades väikese klausli: lend peab toimuma Tallinna kaudu. Sellega astutaks kandadele airBalticule, mis tegeleb etteveoga Riiga.

Lõpetuseks tilgutaks tõrva ka Nordica meepotti. Kriitiliselt tuleb üle vaadata senine liinivõrk ja lõpetada võidujooks airBalticuga. Äriloogika vastane on praeguse Vilniuse liini käigushoidmine. Seitsme inimesega pardal teenindame, hambad ristis, Leedu pealinna, samas jätame ära 30–40 reisijaga Müncheni lennu. Orienteerume ikka neile sihtkohtadele, kuhu on nõudlust. Kui uus algus, siis juba täiega.