Uus kolmikliit makse karjatamas.

FOTO: Urmas Nemvalts

Eesti maksusüsteemile on jagunud läbi aastate palju kiidusõnu. Ja seda mitte vaid kohalikelt võimupoliitikutelt, kellele niikuinii meeldib ennast kiita, vaid ka väljastpoolt Eestit. Siinset maksusüsteemi on korduvalt OECD maade hulgas investorite seisukohalt parimaks nimetanud näiteks mainekas mõttekoda Tax Foundation.

Viimastel nädalatel on seoses valitsusevahetusega peale Taavi Rõivase mossitamise suuremat tähelepanu pälvinud kaks teemat: Keskerakonna ja Ühtse Venemaa koostöölepe, millest esimesed uute juhtidega eesotsas kümne küünega kinni hoiavad, ning uue koalitsiooni majanduspoliitika. Viimase puhul on laiemat üldsust  peamiselt huvitanud uus maksupoliitika, kuna uude kolmikliitu kuuluvad SDE ja Keskerakonna poliitikud on varem sagedasti kritiseerinud kehtivat maksusüsteemi ning valimislubadustes traditsiooniliselt keskendunud tulu õiglasemale jaotusele.

Üldjoontes võib uue valitsuse maksu- ja majanduspoliitika paketti vaadates tõdeda, et räägiti palju, kuid muutub võrdlemisi vähe. Tõepoolest, ega töötavat süsteemi olegi tark lihtsalt muutmise pärast maha kiskuda. Maksud on ikkagi ükskõik millise riigi majanduse alus. Nad võimaldavad arendada infrastruktuuri, suurendada kodanike sotsiaalset kaitset, aga ka soodustada ettevõtluse ja majanduse arengut. See ongi initsiatiiv, mida uue koalitsiooni puhul võib tunnustada: on tehtud katse seisakut murda ning kõrvale heidetud vana ja jäik Exceli tabeli keskne valitsemine.

Kahtlemata eksisteerivad Eesti ühiskonnas suured varanduslikud lõhed ning väga suur osa meie inimestest elab vaesuses. Seepärast võib plaanitavat maksusoodustust, millest võidavad vaesemad ja nõrgemad ühiskonnaliikmed, lugeda positiivseks, seda enam, et sellest on kasu ka ettevõtjatel ja Eesti majandusel tervikuna.

Uutest maksumuudatustest puudutab paljusid Eestimaa elanikke lähedalt ka plaanitav autode registreerimise maks. Esialgu on palju selle juures veel ebaselge, kuid lihtsalt lahti seletatuna tuleb kodanikel tulevikus õiguse eest uut autot omada riigile maksma hakata. Samasugused maksud kehtivad ka paljudes teistes riikides ning kogemusi nendega on olnud halvemaid ja paremaid, kuid meiega sarnastes Ida-Euroopa maades on see viinud autopargi vananemiseni, mis ei ole keskkonna seisukohalt hea.

Väga oluline on aga uuele valitsusele meelde tuletada, et sellistest maksudest saadavat tulu kulutatakse läänemaailmas rangelt teede infrastruktuuri arendamiseks ja korrashoiule, mitte jooksvateks kulutusteks. Nagu peab ka magusate jookide ja lahja alkoholi maksustamisest saadav tulu edaspidi minema meie rahva kehvavõitu tervise parandamiseks.