Keel kujutab endast eelkõige suhtlemist, mitte aga «eksami suulist ja kirjalikku komponenti», mistõttu venelastele, kes soovivad eesti keeles suhelda, on eksamist palju olulisem keelekohvik, kirjutab Sillamäe keelekohviku looja Anna-Olga Luga.
Anna-Olga Luga: tee tallavad sisse käijad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nikolai Karajev kirjutas minu suvel kaitstud magistritöö «Sillamäe elanike eesti keele õpe» kohta intrigeeriva pealkirjaga artikli - «Сходи туда, ei tea kuhu, выучи то, ei tea mida». Oma töös käsitlesin probleemi, mis on eestivenelastele äärmiselt hästi teada.
Kuidas vabaneda keelemüütidest
Ma sain samal ajal aru, et eestlaste poolel ei ole paljudel põhjustel reaalset arusaamist, kui tugevasti erinevad riigi seatud nõuded ja nende tegeliku täitmise võimalused Ida-Virumaa venekeelsetes linnades. Samuti ei mõisteta inimeste meeleheitlikku olukorda, kui nad peavad alalõpmata taga otsima võimalusi keelt praktiseerida.
Eesti ühiskonnas on paraku kinnistunud arvamus, et eesti keele omandamise probleem seisneb ainult siira soovi puudumises keel ära õppida. Ida-Virumaa sotsiaal-lingvistilise maastiku nii mustvalge esitamine tõlgendab aga selgelt liiga ühekülgselt probleemi, mis kajastub ka 2015. aasta integratsiooniseires.
Sillamäe keelekohviku loomisel andis mulle tõuke korduvalt küsitletute seas välja tulnud ilming: isegi need, kes olid teinud keeleeksami B2 tasemel, aga on elanud pikka aega isoleerituna venekeelses linnas, tunnevad suhtlemisel ebakindlust ja lausa teatavat hirmu, mida eestlased tõlgendavad «soovimatusena» keel ära õppida. Vastastikuse mittemõistmise tõttu vene ja eesti kogukonnas tekkinud müüte saab hajutada ainult siis, kui me astume dialoogi ja püüame teineteisele läheneda.
Ma otsustasin teha katset olukorda nii palju muuta, kui vähegi võimalik, ja olin väga rõõmus, kui Vikerraadio andis võimaluse esitada avalikult pöördumine kõigi poole, kes on valmis andma oma panuse, et Sillamäel saaks suhelda eesti keeles.
Üleskutse ei jätnud külmaks õige mitmeid eestlasi, kes sõidavad oma vabast ajast, mõnikord pärast tööd linna, et anda sealsetele elanikele võimalus praktiseerida eesti keelt. Nende inimeste toetus on sõna otseses mõttes hindamatu ja ääretult tähtis nii mulle, kohviku loojale, kui ka kõigile selles osalejatele.
Eesti keeles suhtlemist ei asenda miski
Et osata planeerida keelekohvikus osalejate arvu ja taset, alustasin septembris registreerimist. Esimeste kohtumiste ettevalmistamisel kuulsin ka kahtlevaid hääli: ei tule soovijaid kokku, «rong» on juba ära sõitnud ja nii edasi. Aga ikkagi tuli kahele oktoobris korraldatud kohtumisele umbes 40 inimest. Osalejate keeleoskuse tase ulatus algelisest C1ni.
Meie koosviibimised toimuvad mitu korda kuus. Keelekohviku korraldamisega tegelen töövälisel ajal. Koos külalistega, kes on valmis Sillamäele sõitma, paneme paika sobiva kuupäeva ning seejärel annan huvilistele teada järgmise kokkusaamise aja.
Algul levis teave spetsiaalse e-posti kaudu, nüüdseks aga olen loonud Facebookis grupi «Sillamäe eesti keele kohvik».
Kõigi keelekohvikusse tulevate eestlastest külaliste ümber koondub väike osalejate rühm, kelle keeleoskuse tase on sarnane. Selles grupis käib siis vestlus etteantud või ka vabal teemal.
Keelekohvik ei anna ainult võimalust kõnekeelt paremini kätte saada, vaid lubab ületada ka psühholoogilise barjääri, mis kipub omane olema eriti Ida-Virumaa elanikele. Samuti saab sel moel omandada eesti keelt palju meeldivamas õhkkonnas ja positiivsete emotsioonidega. Eestikeelseid tekste lugeda ja eestikeelset kõnelemist kuulata võivad inimesed ka iseseisvalt, aga aktiivset keelesuhtlust ei asenda tõepoolest miski, sest keel tähendabki eelkõige suhtlemist, mitte aga «eksami suulist ja kirjalikku komponenti».
Keelekohviku korraldajana tahaksin ühtlasi kogu südamest tänada Sillamäe keskraamatukogu. Tähtis on meile seegi, et keelekohviku külaliste transpordikulud hüvitab MISA.
Ma tunnen suurt rõõmu, et keelekohvikust on saanud aktiivse kodanikutundega inimeste kohtumispaik, kes tunnevad seesmist vajadust muuta elu Eestis kõigile paremaks. Me oleme alati valmis koostööks ja loodame, et meie kohtumistel osalejate arv tulevikus veelgi suureneb.
Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane