Kui 1996. aasta 15. novembri pärastlõunal Paldiskisse jõudsime, tegid ASi EMV töömehed räämas ja amortiseerunud viiekordse paneelmaja õhkimiseks viimaseid ettevalmistusi. Aadressil Rae tn 35, linnavalitsusest vaid paarisaja meetri kaugusel asunud endise Nõukogude armee ühiselamu vundamenti puuritud aukudesse paigaldati lõhkelaengud, kokku üle 50 kg, ning laengute juhtmed ühendati omavahel.
Peeter Langovitsi tagasivaade: Paldiski linnapilt muutub
19. november 2016, 17:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõhatava maja vundamendi ümber paigaldati uksed, et hoone tükid plahvatusega kaugele ei lendaks. Kuna lähedal asus elumaju, otsustati kahest osast koosneva ühiselamu teine tiib ohutuse huvides õhkida mõni päev hiljem.
Lähim elumaja asus vähem kui 20 meetri kaugusel. Pakril sõjaväelaste korraldatud plahvatustega harjunud linna elanikud suhtusid asja rahulikult. Majaustel oli varakult täpne info toimuvast ja soovitused kahju vältimiseks. Avati aknad ja kleebiti aknaklaasidele paberteipi. Politseinikud piirasid ohtliku ala lindiga ja koos sõjaväelastega jälgiti, et keegi oma elu ohtu ei seaks. Ajakirjanikud kogunesid sündmuse jäädvustamiseks ühte vastasmaja korterisse.
Esialgu plaaniti maja õhkida kell 15, kuid ettevalmistused venisid pisut ja tund hiljem anti pika helisignaali ja kollase raketiga märku, et õhkimisega alustatakse. Peagi kõlas kaks helisignaali ja lasti õhku punane signaalrakett. Nüüd tuli akendest eemale minna. Vaikus, ja kaks minutit hiljem, täpselt kell 16.11 kaikus üle linna tume mütakas ning ümbrus mattus paksu tolmupilve. Tuul kandis tolmu kiiresti laiali ja nähtavale tuli mõne sekundiga majast järele jäänud rusuhunnik.
Tolmu hajudes sai selgeks kui täpselt olid õhkijad oma töö teinud. Kõik sujus vahejuhtumiteta. Ümbruskonnas ei purunenud ühtki aknaklaasi ning ka hoone osad ei lennanud kuigi kaugele, vaid tolmu jätkus paljudesse korteritesse koristamiseks. Kui oht oli möödunud, anti sellest teada kolme lühikese helisignaaliga ja rohelise raketiga. Uudistajaid jätkus. Selliseid mahajäetud, rüüstatud ja renoveerimiseks sobimatuid vanu paneelmaju oli Eestis palju ning Paldiski linnavalitsus oli esimene, kes neid likvideerima hakkas, et linnapilti inimsõbralikumaks muutma.
Õhkimine, rusude koristamine ja sellele kohale haljasala rajamine läks linnale maksma 100 000 krooni. Õhkimist jäi ootama veel kolm samasugust korrusmaja.