Riigikontroll

FOTO: Peeter Langovits

Riigikontrolli vastulause Irja Lutsari artiklile «Lapsed ei jõua õigel ajal ravile – kas tõesti?» (Postimees 15.11.2016)

Riigikontroll kinnitab, et erinevalt Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professori Irja Lutsari käsitlusest, mis tugineb auditi «Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel» meediakajastusele ja kust võib jääda mulje, nagu oleks auditis analüüsitud ainult söömis-, aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega lapsi, käsitles riigikontroll laste haigusseisunditest nii eelmainituid kui ka rasvumist, astmat ja I tüüpi diabeeti.

Lisaks vaadati tervisekontrollis käimist. Samas nõustub riigikontroll ka oma auditiaruandes Lutsariga, et Eesti laste tervis on iseseisvuse taastamise järgsel ajal mitmes aspektis paranenud: imikute suremus on vähenenud ning ka nakkushaigustesse haigestumine on saadud kontrolli alla. See on kindlasti süsteemse ja läbimõeldud tegutsemise tulemus ning arenenud riigi tunnus.

Kui Lutsar arvab, et vaktsineerimisega hõlmatuse tõusu taga on paljude Eesti arstide ennastsalgav töö ja ühiskonna teadlikkuse tõus, siis leiab riigikontroll, et peale selle on väga oluliselt edasimineku taga just süsteemsed muudatused, mida on juhtinud eelkõige sotsiaalministeerium, terviseamet ning Tervise Arengu Instituut – kehtestades riikliku vaktsineerimiskava, mille täitmist jälgitakse hoolikalt.

Samuti väidab Irja Lutsar, et laste madala vaktsineerituse taseme pärast ei peaks ei arstid, tervishoiusüsteem ega lapsevanemad praegu muretsema, sest umbes 97 protsenti 0–14-aastatest lastest on vaktsineeritud. Ta lisab, et kuigi keeldujate arv on aastate jooksul suurenenud, on nende lapsevanemate hulk marginaalne.

Riigikontroll jääb eriarvamusele ja leiab, et muretsemiseks on põhjust küll. Kui arvestada, mis aastal laps mingit vaktsiini peab saama ning võtta samal aastal sündinud laste arvust vaktsineerimisest keeldujate osakaal, siis oli vaktsiinist keeldujaid 0–14-aastaste hulgas umbes 5100. Riigikontrolli jaoks on üllatav, et mikrobioloogiaprofessor peab 5100 last marginaalseks hulgaks.

Samuti tuleb arvestada, et igal aastal on vaktsineerimisest keeldujaid üha rohkem. Vaktsineerimine on ette nähtud tõsiste ja raskete tüsistustega haiguse vastu ning ühe lapse haigestumise korral on ohus kõik need, kes on vaktsineerimata.

Lisaks näitavad terviseameti andmed, et 2014. aastal oli nt difteeria ja teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, leetrite, mumpsi, punetiste ja b-viirushepatiidi vastu vaktsineeritud kuni 2-aastastest lastest 94,5 protsenti või vähem.

Eelnevast tulenevalt ei täida Eesti mitut Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kriteeriumit, mis puudutavad vaktsineerimist. Kuni 2-aastaste immuniseerimise osakaalu kriteerium on püstitatud nelja vaktsiini kohta. Need eesmärgid on kahe vaktsiini puhul (difteeria, teetanus ning poliomüeliit) täitmata 0,5 protsenti ning ühe vaktsiini (leetrid, mumps ja punetised) puhul täitmata 1,5 protsenti. Läkaköhavaktsiini puhul on kriteerium täidetud.

Tervisekontrollis regulaarselt käimine on nii haigekassa (tervisekontrollides käimise juhendi koostaja) kui ka teaduskirjanduse põhjal üks efektiivsemaid viise avastada tervisehäireid ja haigusi varakult, seega seostub tervisekontrollis mittekäimine väljaravimata haiguste esinemisega. Samas on riigikontroll ka oma auditiaruandes päri Irja Lutsari väitega, et profülaktiliste kontrollide sagedus vajaks ülevaatamist.

Lutsar olulisustab pigem lõpptulemust – teadmist, kui palju täiskasvanute haigusi on põhjustatud lapseeas välja ravimata haigustest, mitte niivõrd vajadust saada ülevaade ka protsessist (kui palju arsti juures käiakse).

Riigikontroll on seisukohal, et tähtis on jälgida nii protsessi kui ka tulemusindikaatoreid. Meie riigi terviseandmestiku põhjal ei ole võimalik hinnata praeguste täiskasvanute lapsepõlve haigusi, seda eelkõige sellepärast, et ühetaolisi andmeid ei ole kogutud veel piisavalt pika aja vältel. See on kindlasti tuleviku jaoks mõttesuund. Samuti ei ole võimalik sellist trendi praegu välja tuua, kuna puudub agregeeritud terviseandmestik. Vajalike alusandmete puudusest tulenevad probleemid on auditi aruandes välja toodud.

Auditi aruanne on kättesaadav riigikontrolli kodulehelt ning sellega on võimalik kõigil tutvuda. Riigikontrolli auditiaruandes on toodud ära metoodika kirjeldus. Riigikontroll soovitab enne alati tutvuda algdokumendiga, mille kohta arvamust avaldatakse.