Aare Tark

FOTO: ANDRES HAABU/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti teadlased ja koodivõlurid võivad teha esmaklassilist arendustööd, kuid laboriseinte vahelt välja toodud ühiskondlikuks väärtuseks muudavad selle juhid ja ettevõtjad. Juhtide arendamine tuleb võtta südameasjaks, leiab vandeadvokaat Aare Tark.

President Kersti Kaljulaid ütles oma ametisseastumise kõnes praeguse Eesti Vabariigi kohta kiitvalt: «Selline ongi Eesti, mida me tahtsime.» Ma nõustun – me oleme üheskoos tulnud võitjana välja viimase veerandsaja aasta arengute keeristormist. Nõukogude Liidu lagunemine ja raudse eesriide langemine oli 20. sajandi lõpu olulisim geopoliitiline sündmus. Sellele järgnesid 1990. aastatel Jugoslaavia sõjad, Euroopa Liidu ja NATO laienemine endistesse okupeeritud riikidesse uue aastatuhande alguses, Gruusia sündmused 2008. aastal ja palju muud, mis on maailma kõrgendatud tähelepanu hoidnud meie regioonil. Värskelt taasiseseisvunud riigina saime õlg õla kõrval ühiselt startida Läti, Leedu, Moldova, Sloveenia, Gruusia ja mitmete teistega. Praegu on Eesti SKT inimese kohta mitme tuhande dollari võrra kõrgem kui Lätil ja Leedul [1]. Moldova ja Gruusia on hädas Venemaa toetatavate separatistlike piirkondadega ning nad ei kuulu ei Euroopa Liitu ega NATOsse.

Eesti jaoks on taasiseseisvuse aeg olnud väga edukas, oleme muutunud arenenud Põhjala riigiks.

Tähistame kolleegidega käesoleval aastal advokaadibüroo TARK 25. sünnipäeva ning kuna advokaadid on paratamatult ühiskonna formatiivsete sündmuste osaliseks või tunnistajaks, siis ongi paras aeg ja võimalus korraks vaadata, mis Eesti selle eduni viis. Ühtlasi saab pikale vaatele keskendudes korraks aja maha võtta päevapoliitilistest tõmbetuultest.

Esiteks on meil omal olnud nutikust ja suutlikkust viia kiiresti läbi vajalikke reforme. Ärikeskkond ja regulatsioon on Eestis seetõttu olnud ettevõtja-sõbralikud, innustades nii oma inimesi kui tuues ka välisinvesteeringuid. Paljud viimase kümnendi uuringud on rõhutanud meie 90ndate kiirete majandusreformide võtmetähtsust [2].

Teiseks on paljud ulatanud meile abikäe. Aastate jooksul oleme Euroopa Liidult toetustena saanud summa, mis on ligilähedane ühe praeguse riigieelarvega. See on otsene rahaline toetus, lisaks oleme saanud väga palju ELi mitterahalist abi ning USA jt NATO riikide sõjalist abi nii teadmiste kui ka varustuse näol. Läbi aastate on meid investeeringutega ning teadmiste ja kogemuste vahetusega hindamatult palju toetanud ka Soome. Alates 1990ndate ühisfirmadest, Arengufondi loomisest SITRA eeskujul, Soome hariduse ja majandusmudeli eeskujuks seadmisest kuni inimestevaheliste suhete, akadeemilise koostöö ja turismini välja on meil ühe maailma absoluutsesse tippu kuuluva riigi lähinaabruse toel olnud võimas arengumootor justkui omast käest võtta.

Kahtlemata on edutegureid teisigi, näiteks meie protestantlik kultuur, kus töötegemine on tähtsal kohal ja maksude maksmine loomulik ning kus erinevalt Lõuna-Euroopast ei ole tekkinud võõrandumist või vastandamist riigiga. Ühe senise arengu eduteguri tahan siiski eriti esile tõsta – meie ettevõtjate ja juhtide kandev roll Eesti arengus. Ettevõtjad on olnud meie majanduse alus, riigieelarve täitjad. Kui suurtel turgudel ja suurtes ettevõtetes on juhi tegevuse põhjuslikku seost ettevõtte edukusega keeruline tõestada, siis Eesti väheste juhtimistasanditega väikestes ettevõtetes on juhi osakaal proportsionaalselt väga palju suurem. Teame nii aastate taha jäävaid näiteid kui ka hiljutisi olukordasid, kus tippjuhi halvad otsused on viinud ettevõtted raskesse olukorda või täieliku sulgemiseni, halvemal juhul juhi vastutusele võtmiseni. Tervikpildis on siiski häid näiteid ja häid juhte palju rohkem.

Ärimaastikul ringi vaadates ei pea suurepäraseid näiteid pikalt otsima. Tallinna Kaubamaja on Raul Puusepa käe all ka keerulistel perioodidel näidanud ainult kasvunumbreid. Viisteist aastat Eesti Telekomi juhtinud Valdo Kalm muutis ajale jalgu jäänud sidefirma nüüdisaegseks, kasumlikuks telekomiettevõtteks. Sten Tamkivi käe all kasvas Skype innovaatilisest tehnoloogiaprojektist maailma üheks tuntuimaks tehnoloogiaettevõtteks. NG Investeeringute omanikud ja juhid on aastatega üles ehitanud tuhandetele inimestele tööd andva eduka tööstus-, kaubandus- ja kinnisvarainvesteeringute grupi.

Selles nimekirjas, mida võiks veel pikalt jätkata, on nii juht-omanikke kui ka palgatud juhte. Neid iseloomustab ja ühendab oskus käituda peremees-juhtidena, kes oskavad vara hoida ja kasvatada. Eesti juhtide edu on paljuski toetunud heale talupojatarkusele ja elutervele loogikale. Meie peremees-juhid ei ole lasknud ennast liialt eksitada kõlavatest hüüdlausetest ja üleshaibitud buumidest, ei ole võtnud ülemäära suure riske, vaid on targalt valinud need lähenemised, milles päriselt iva on ning mille Eesti inimene ka omaks võtab. Mart Laari ainsa majandusraamatu lugemise müüt on laialt levinud, kuid ega ainult riigijuhid tühjalt kohalt alustanud. Ettevõtete juhid on samuti peaaegu olematu turumajandusliku teadmise baasilt osanud teha tarku otsuseid, mis on kasvatanud nende firmade ja seeläbi kogu ühiskonna vara.

Muidugi, aastate jooksul on olnud ka neid, kellel talupojatarkusest vajaka. Maailmast mahakirjutatud pudrumägesid lubavate juhtimisteooriate abil on petetud kas ennast või ka teisi, kulutatud aega asendustegevustele, loomata seejuures mingit lisandväärtust. Kirjutas juba Tammsaaregi: «Mõnest mehest ei saa ega saagi peremeest, ka siis ei saa, kui talle koht kätte anna.» Seetõttu ei tohi mõnikord lasta end eksitada moodsatest sõnadest juhtimises, mis ei loo elutervet ettevõtluse arengut ega sellega seonduvat kultuuri.

Lühidalt, meie juhid, nende käe all meie ettevõtted ja nende toel meie riik on seni hästi hakkama saanud. Küsimus on, kuidas võidame järgmised 25 aastat?

Viimasel ajal on põhjendatult palju tähelepanu saanud väljakutsed, mille peab lahendama ühiskond tervikuna, kuid kus riigil on kandev roll. Ilma iibe ja pensioniga seonduvate probleemide lahendamiseta meid kindlasti järgmisel veerandsajal samasugune edu ei saada. Peame järjepidevalt pingutama, et saada välja sotsiaalprobleemide nimekirjadest, millele proua president oma kõnedes on viidanud, ning et jätkuvalt kasvatada oma sissetulekuid ja heaolu, hoida vabadust. Eelmiste kümnendite loorberitel puhkamine on juba andnud märku majanduskasvu pidurdumises.

Vähem tähelepanu, ja minu hinnangul teenimatult, on pööratud juhtimise ja juhtide kvaliteedi jätkuvale tõstmisele. Ettevõtluse tugevus ja juhtide tarkus on see kütus, mille varal ühiskond saab kasvada ja areneda. Piisab heita pilk kasvõi ainult globaalse majandusvabaduse raporti kaanel olevale kaardile [3], et näha, kus me oma majanduse struktuuriga maailmas asume. Maailma suurimal siseturul, üleilmse konkurentsi tingimustes ainult talupojatarkusega enam ei toimeta. Uus põlvkond, kellest olen varem ka kirjutanud [4], peab muuhulgas tegutsema ja juhtima palju ebakindlamas maailmas, kus nii muutuse tempo kui ka süsteemide keerukus pidevalt kasvavad.

Eestis on praegu käes aeg, kus meie edule aluse pannud põlvkond annab tasapisi ohjad üle uuele juhtide ja ettevõtjate põlvkonnale. Kindlasti on neilgi oluline hoida elutervet peremehelikku tarkust, kuid selle peale tuleb ehitada kiiresti muutuvas maailmas juhtimise meisterlikkus. Maailma mastaabis jääb enamik Eesti ettevõtteid ikkagi väikesteks ning seetõttu jäävad juht ja tema otsused proportsionaalselt olulisemaks kui paljudes teistes riikides. Samas, kompleksses ja kiiresti muutuvas maailmas ainult üksinda enam parimaid otsuseid välja ei mõtle – tuleviku juht peab oskama kuulata, suhelda, selgitada ja kaasata.

Ma loodan ja soovin, et me ei unusta, vaid vastupidi, joonime alla juhtide ja ettevõtjate osa meie riigi järgmise veerandsajandi arengus. Seoses valitsuskriisiga on ettevõtluskeskkonna hoidmise ja arendamise olulisust, tasakaalustatud riigi eelarve vajalikkust rõhutanud mitmed meie arvamusliidrid. Loodan ka, et võtame noorte juhtide arendamise südameasjaks. See lootus ei keskendu ainult ärisektorile, ma räägin ka riigijuhtidest, haridusjuhtidest, omavalitsusjuhtidest, riigiettevõtete juhtidest. Eesti teadlased ja koodivõlurid võivad teha esmaklassilist arendustööd, kuid laboriseinte vahelt ühiskondlikuks väärtuseks muudavad selle juhid ja ettevõtjad.

Lõpetuseks, väikesed riigid saavad olla edukad aga ainult siis, kui tegutsetakse ühtselt. Juht ja tema meeskond koostöös. Riik ja ettevõtja koostöös. Siingi saame eeskuju võtta Põhjamaadest, kellele ühisosa otsimisele ehitatud (äri)kultuur on edu toonud [5]. Me ei ole kohustatud seda tegema, kui meid kutsutakse oma riiki puhtaks koristama, hättasattunud riigiettevõtet nõustama, seaduseelnõule tagasisidet andma või doonorina verd loovutama, aga me tuleme appi. Maailma taustal, kus ühiskonnad kipuvad valimisvõitlustes lõhenema, on Eestil aeg jätta erisuste otsimine tagaplaanile, tulla oma riigile appi ja keskenduda sellele, mis meid ühendab – meie järgmise veerandsajandi ühisele eduloole. Uue põlvkonna oskuslikud juhid, nende ümber toimiv koostöö ja toetav ettevõtluskeskkond on selle eduloo võtmed.

[1]     Allikas: Maailmapank, http://data.worldbank.org/

[2]     Näiteks: Rahvusvaheline valuutafond, «25 Years of Transition: Post-Communist Europe and the IMF»

[3]     http://www.freetheworld.com/release.html

[4]     http://arvamus.postimees.ee/v2/3602515/aare-tark-toeoeturg-nutilaste-ootuses

[5]     Götz, N., Marklund, C. (2014) The paradox of openness: transparency and participation in nordic cultures of consensus