Ene Pajula veste: kõigi maade proletaarlased, ühinege ehk Mammi tervitab keskerakondlikku valitsust

Ajakirjanik Ene Pajula Foto: Tairo Lutter

Mammi on juba ammu mõelnud, et Keskerakond peab pääsema valitsusse. Kadri on kogu aeg kinnitanud, et võlukepike Eesti elu muutmiseks on just nende erakonna seljakotis – ja miks mammi ei peaks seda uskuma? Pealegi on mammi (Tallinna) keskerakondlaste häälekandja Pealinn püsilugeja, ja sealt saab ta igal nädalal lausa kaks korda teada, kui viletsas riigis ta elab. Päris uskumatu, et nii väärikas erakond nagu Kesk seda on, üldse nii nadi riiki juhtima tahab hakata.

Teisalt saab Pealinnast lugeda ka seda, kui suurepäraselt valitsetud linnas tallinlased elavad. Et  tallinlaste rahulolu oma linnaga järjest kasvab – juba on rahul 92 protsenti linlastest, mis on lausa kolm protsenti rohkem kui eelmise uurimuse ajal. Ja muidugi – kui ennastsalgavalt Tallinna linnavalitsus oma elanike eest hoolitseb.

Harva jäetakse tähelepanuta linna tasuta ühistransport, sest terve maailm, alates koolilaste spordivõistkonnast ja lõpetades vägevate äridelegatsioonidega, kadestab tallinlasi selle võimaluse pärast. Vabaõhunäitus Brüsselis tõstab esile Tallinna tasuta ühistransporti. Mammile meeldib see loomulikult ka.

Niisiis loodab mammi, et Keskerakond vehib oma võlukepikesega natuke ägedamalt, nii et tasuta ühistransport laieneb kogu Eestile. Ja miks ei võiks Eesti inimesed saada tasuta ka lennureise? Vähemalt need, kes lendavad meie oma lennufirmaga. Unistada tuleb suurelt! Tabaksime kohe hulga kärbseid ühe hoobiga. Kui seni tunglesid ennast Tallinna elanikuks registreerima naabervaldade inimesed, siis nüüd hakkaksid Eestisse tunglema kõik naaberriikide kodanikud. Ja seda, kui riik oma elanike lennureisid kinni plekib, ei saa Brüsselis kuidagi firmale määratud riigiabiks kvalifitseerida. Rahvas hakkaks palju rohkem reisima ning lennufirmal läheks hästi.

Mammil tuleb Pealinna lugedes ette tuttav tunne, mida ta mäletab Nõukogude Liidu aegadest. Pealinn võitleb rahu eest ning sõjaõhutamise vastu sama ägedalt kui võideldi tollal. Kivi ei jäänud kivi peale ning see viis lõpuks kogu impeeriumi lagunemiseni. Hakka või marksistlikku filosoofiat uskuma – kõik tuleb spiraalina tagasi.

«Ainus valdkond, kus Eesti areneb, on riigi ümberkujundamine välissõdurite laagriks ja lõbustuskeskuseks,» kinnitab Pealinn ja jätkab, «sest militaristid soovivad tõestada oma vajalikkust. Eesti muutub polügooniks, raha napib hariduses ja tervishoius, kuid kaitsevägi kullatakse üle. Eestit saaks palju tõhusamalt kaitsta kui luua ja hoida Venemaaga häid diplomaatilisi suhteid. Kui sõda Venemaaga tõesti peaks praegu tulema, siis on selle põhjuseks ainult Eesti praeguste poliitikute oskamatus ja saamatus.»

Niisiis, Keskerakond peaks suunama välis- ja kaitseministriks oma kõige jõulisemad esindajad. Esimeseks sobiks hästi Mailis Reps, teiseks Oudekki Loone, vinged naised, kes löövad välissõdurite lõbustuskeskuse laiali ja lõpetavad kaitseväe kuldamise. Ja siis võime kindlad olla, et nende jõuline pealehakkamine toob Putini meiega läbirääkimiste laua taha. Võib-olla ei saa Repsist Putini ja maailmariikide kõneluste vahendajat, sest temast siiski ei tulnud presidenti, aga seda, et Venemaa meid jälle oma kaitsvasse rüppe võtab, võime saavutada küll.

Ja siis müüakse Eestis toodetud räime tomatis jälle igas viimases kui külapoes Vladivostokini välja. Vägev! Ja nagu võluväel laheneb ka väljarände probleem. Kes tänapäeval ikka enam Venemaale õnne otsima läheks?

Õitsva majandusega riikides on kõrged palgad ja astmeline tulumaks, teab Pealinn. Keskerakond seisab õitsva majanduse eest ja nõuab, et minimaalpalk olgu 1000 eurot! Veel parem, kui kehtestataks 1000-eurone kodanikupalk või lausa mõlemad. Ja mis saab mammilgi selle vastu olla. Ja otse loomulikult kirjutab mammi alla ka Mailis Repsi mõttele, et praegu me lihtsalt koonerdame ja kärbime ning teeme end nii väikeseks ja vaeseks. Me oleme kapseldunud ega taha näha suurt pilti.

Keskerakondlik valitsus kindlasti ei kärbiks ega koonerdaks, ja laenaks nii, et kreeklasedki hakkaksid häbenema. Ega siis raha pole maailmast otsa lõppenud. Ja kui kreeklased võisid, siis miks meie kehvemad oleme? Euroopa plekib nagunii kõik kinni!

Seda enam, et poliitikutest rahalugejad sooritavad kuriteo ei millegi vähema kui laste tervise arvel, kurjustab Pealinn. Pediaater iga perearsti kõrvale, sest kui pole pediaatrit, siis teised väikelaste haigusi diagnoosida ei oska. Ja kui Muhamed ei lähe mäe juurde, siis mingu mägi Muhamedi juurde – kui vanemad ei taipa lapsi õigel ajal arsti juurde tuua, siis peab arst regulaarselt kõigi laste kodud läbi käima.

Tervishoid on üldse Pealinna lemmikteemasid: haigekassa ülekulus tuleb süüdistada valitsuspoliitikuid, raviraha kärpimine invaliidistab patsiente ning kergitab kulusid, võidurelvastumine jätab inimesed arsti ukse taha, riik ei suuda isegi mürgi müümist kontrollida, lubades lastele manustada Torusiili ja tsüaniidimürgistust põhjustavaid seemneid, riigi seadustatud kodusünnitused toovad lastele surma, viimastel aastatel on vähki surnud sada laevatäit inimesi.

Kahjuks ajaleht ei täpsusta, kui suured need laevatäied on, aga õudne ikkagi. Nüüd, Keskerakonna targal juhtimisel, sõuavad need laevatäied kindlasti terviseranda. Keskerakondlik riik kindlustab, et igaüks, kellel tuleb hommikul mõte eriarstile minna, seda veel enne õhtut ka teha jõuab.

Ja siis veel üks Pealinna pealkiri: Eesti on ravikindlustamatute pingereas tagaotsas! Kas Keskerakond võtab midagi ette, et saada selleski pingereas etteotsa?

Meie pensionid on liiga väikesed, õieti ei makstagi teist, ei väsi Pealinn kirjutamast. Aga kui suured need just täpselt olema peaksid, selle kohta mammi midagi täpsemat ei leidnud. Samas, kui juba 1000-eurone kodanikupalk, siis ei peagi enam pensionide pärast muretsema. Küsimus saab olla veel vaid selles, kas maksta kodanikupalka ka kõigile alalise elamisloaga inimestele? Keskerakonna valijate hulgas on kindlasti palju hallipassimehi ja -naisi. Nii et selle üle peavad nad veel järele mõtlema.

Veel üks Pealinna stammteema on pangandus. Pangandusele on ette heita nii mõndagi: pankade sõltuvus Põhjamaadest kui Eesti majanduse Achilleuse kand; Eesti on Rootsi pankadele antud kasutada nagu pärusmõis, oma ühistupanga võiks luua ka riik, et kasum välismaale ei läheks.

«Millal me viimati kuulsime häid uudiseid Stenbocki majast?» küsib Pealinn. Noh, nüüd hakkame neid kuulma kui konveierilt. Ei lähe poolt aastatki, kui meil on käes unistuste riik. Muidugi saab Keskerakond alati öelda, et küll nemad alles teeksid häid asju, aga IRL ja sotsid on kui veskikivi nende jala küljes.

Samas peavad IRL ja sotsid olema oma nõudmistes üsna ettevaatlikud, sest muidu äkki otsustab see hetkel Eesti nõutuim pruut Kesk ikkagi Reformierakonnaga paari heita?

Elame-näeme. Veel üks asi, mis mammit huvitab, on see, mis saab Pealinnast. Seni paistavad nende arvutid olevat programmeeritud nii, et kui nad tipivad sõna «riik», tuleb automaatselt esile umbes 500 negatiivset omadussõna. Kuidas nemad edasi lähevad? Vahetavad arvutiprogrammid välja või pannakse toimetus hoopis kinni?

Ja kust mammi siis teada saab, kui kehvas riigis ta elab? Juhul kui Spisok Savisaara peaks Tallinnas võitma, siis pole probleemi, ta loeb sellest Pealinnast edasi, sest nad jätkavad ka edaspidi printsipiaalset tähelepanu juhtimist sellele, kui nadi riik meil on.