Eesti vanasõna ütleb, et nimi ei riku meest, aga Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak leidis, et Mulgi vallaks saav omavalitsus oleks lätlaste silmis ametlikult lollidemaa.

FOTO: Elmo Riig

Mulgimaa pole haldusüksus vaid kultuurilooline mõiste ja Mulgi vald kõlaks lätlastele kui Lollide vald, mistap võiks selle nime kasutusele võtmise plaani hüljata, kirjutab Viljandimaa muuseumi direktor Jaak Pihlak.

Möödunud reedel Sakalas ja Postimehes ilmunud lugudes oli jutuks minu ettepanek mitte nimetada loodavat omavalitsust Mulgi vallaks. Leheloost jäi kõlama kõige kõmulisem osa, mis käsitles uue valla nime mõistet lõunanaabri keeles. Läti keeli kõlaks see Muļķu pagasts ehk tõlkes Lollide vald. Kui uue omavalitsuse juhid tahavad end ametlikult lõunanaabrite silmis lollpeadeks kuulutada, siis palju õnne neile! Naabreid ja nende keelt ei saa me valida, kuid lapsele (vallale) ilusa nime panna saame küll.

Helistasin oma heale Läti sõbrale ja küsisin temalt, mis ta arvab sellest, et meie vallajuhtidel on soov võtta uueks vallanimeks Mulgi vald. Vastus temalt tuli küsimuse vormis: Kas need nimepanijad on mingid naljahambad? Ta tuletas meelde, et kunagi oli Riias üks kõrts nimega Pērse, mille ees eestlased käisid sageli pilti tegemas. Kui omanik asjast aimu sai, muutis ta kõrtsi nime ära.

Ühineva omavalitsuse piir käib pikalt vastu Lätimaad. Kas valla rahval ja valitsejatel on sellest rõõmu, kui lätlased hakkavad käima Mulgi vallavalitsuse ees selle nime tõttu üha pilti tegemas?

Paneme parema nime

Minu ettepanek oli aga hoopis sisulisem: anda uuele omavalitsusele nimeks Halliste-Karksi vald.

Tänased omavalitsused (Abja, Halliste ja Karksi vald ning Mõisaküla linn) paiknevad ajaloolise Halliste ja Karksi kihelkonda aladel. Nimena on Halliste (Aliste, Alistekunde) tuntud juba üle 800 aasta, muistse vabaduse ajast. Tollases Sakala maakonnas paiknenud ala hõlmas ka hilisemat Karksi kihelkonda. Alistekunde muinaskihelkonna keskus asus Karksis, kuhu sakslased 13. sajandi algul rajasid ordulinnuse. Keskajal moodustas Halliste koos Karksiga kaksikkihelkonna ning alles 18. sajandi lõpul Karksi iseseisvus. Seega on tegemist ürgse haldusüksusega, mis nüüd kattub loodava uue omavalitsuse maa-alaga.

Halliste ja Karksi nimed on selle piirkonna vanimad ja väärivad säilitamist ka valla nimes. Pole tähtsusetu, et Halliste-Karksi kasutamine uue omavalitsuse nimes loob ka asukoha suhtes selguse, sest need paigad on uues vallas keskustena olemas. Erinevalt Mulgi nimest, mis on kultuurilooline ja tuli piirkonna ühe tunnussõnana kasutusse alles 20. sajandi esimesel poolel ning hõlmab tunduvalt suuremat ala, kui on loodaval omavalitsusel. Ka selle asjaolu tõttu pole mõistlik kasutada Mulgi nime.

Otsustajatel tasub arvestada kohanimenõukogu soovitust:

«Hoiduda tuleks nimede tähenduse meelevaldsest moonutamisest, näiteks sellisest olukorrast, kus nime lähteks oleva piirkonna ja uue moodustuva valla piirid on eksitavalt erinevad (vald haarab ainult osa piirkonna territooriumist või, vastupidi, on piirkonnast märksa suurem)

Kultuurilooline Mulgimaa koosneb viiest kihelkonnast (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu), millest suurem osa jääb loodavast omavalitsusest välja. Seepärast tundub soov vaid ühte osa Mulgi vallaks nimetada lihtsalt suurushullustusena.

Olles ise mulgi kultuuri austaja soovin, et loodavat valda ristides lähtutaks piirkonna ajaloolistest nimedest, mida teatakse aastasadu. Jäägu mulk ja tema tegemised meie kultuuri rikastama, aga vald kandku nime, mis talle tegelikult kuulub.

PS Helme kihelkonna omavalitsejatel tuli hiljuti samuti mõte nimetada uus omavalitsus Lõuna-Mulgi vallaks. Õnneks jagus neil tarkust sellest loobuda.