Euroliidu rahandusministrite otsus, et valitsused võiks hoiused tagada vähemalt 50 000 euro (782 330 Eesti krooni) väärtuses teenib kahtlemata üht eesmärki - rahustada ärevusse, et mitte öelda paanikasse sattunud hoiustajaid ja investoreid. Kuigi täiendava kohustuse võtmine võib Eesti riigikassale halvimal juhul tuua miljarditesse kroonidesse ulatuva väljamakse tegemise.
Siiski on tõenäosus, et maksumaksja peaks hakkama päästma mõne Eesti panga hoiuseid praegu olematu. Uue kohustusega võtab valitsus küll maksumaksjale riski, aga see on piisavalt väike võrreldes kasuga, mida valitsuse lubadus kaasa toob. Täiendav lubadus annab inimestele kindlustunnet. Viimane on aga hädavajalik olukorras, kus kohati tundub, et maailm ähvardab kokku kukkuda.
Lisaks tähendab euroliidu ühine pangahoiuste tagamise piirmäär ka seda, et kaob konkurents turvalisuse pärast. Juba praegu on hakanud investorid oma hoiuseid välja viima riikidesse, kus garantiid Eestist suuremad. Pangahoiuste lahkumine aga ähvardab halvendada nii meie pankade kui terve majanduse konkurentsivõimet.