Anneli Ammas: trikid ja toetused

Anneli Ammas Foto: SCANPIX

Mõned aastad tagasi sattusin külla ühele suurele eesti perele, kes oli kolinud Inglismaale, leidnud lihtsa, aga tasuva töö ning pannud lapsed kooli. Aga see polnud veel kõik – suur pere sai selles Inglismaa linnakeses kõikvõimalikke toetusi. Kui palju täpselt, ei tea.

Pereema ütles vaid, et need pole võrreldavad Eestimaal makstavate toetustega. Oma tööga teenitu ja toetused kokku olid selle pere elutaseme tõstnud Eestis olnuga võrreldes muinasjutulisele kõrgusele.

Aeg on edasi läinud ning Eestiski võib mõnes suuremas linnas või vallas hädasolija saada hoopis arvestatavamaid toetusi kui kümmekond aastat tagasi. See nõuab muidugi tarkust asju ajada, aga tasub end juba ära. Asjaajamisoskust ja ettevõtlikkust oli vaja ka Inglismaal.

Tänases Postimehes oleme arvutanud välja ühe võimaliku Tallinna mitmelapselise perekonna maksimaalsed võimalused riiklikke ning linna toetusi saada. Ja arvud on Eesti mõistes muljetavaldavad.

Pole sugugi vaid tühijutt väide, et tööle pole mõtet minna, sest lihtsal tööl ei teeni niisuguseid summasid nagu toetustest. Ja kui inimene ausalt töötab, siis ta üldjuhul toetusesaajate hulka reeglite järgi ei passi. Nutikas siis teebki nii, et töötab võimalusel mustalt, naudib töötu staatust ning laseb esmased elamiskulud ausatel maksumaksjatel kinni maksta.

Ikka on nii olnud, et krutskeid armastavad kodanikud leiavad seadustest nõrgad kohad üles ja kasutavad need ära. Ametnikud peavad riigi ja linna nimel seda luiskamismängu kaasa mängima ning leidma tuhandete seast üles, kes valejuttu ajavad.

Väikses linnas või vallas, kus kõik üksteist tunnevad, ei saa kodanik kaua luiskelaulu laulda. Suures linnas kaob ta aga nagu vits vette ning ametnik, kes vastutab, et rahaabi õige inimese kätte jõuab, võib peaaegu ainult õnnelikule juhusele loota, et pettus tõendatud saab.


Mõned kuud tagasi käisin uurimas, kuidas töötukassa juures töötuklubid koos käivad. Hämaras loengusaalis istus umbes 15 töötut, kuulas apaatselt nõustaja juttu, kuidas tööd otsida, kuidas CVd kirjutada – kõik see, mida iga nädal ETVs võib tööotsijate saates näha. Ainult üks noormees esitas küsimusi.

Töötukassa kogenud nõustaja ütles lõpuks kokkuvõtteks: tegelikult töötuid oli selles grupis vaid üks-kaks, kes tõesti ka soovivad tööd leida. Ta oli veendunud, et ülejäänud töötavad kusagil mustalt ning töötukassas käivad selleks, et ettenähtud toetusteks paberid korras oleksid.

Olen kaugel arvamast, et suur osa töötuid trikitab – vastupidi. Aga neid on ilmselt siiski rohkem, kui seaduskuulekal kodanikul meeldiks uskuda.