Lõppeval nädalal valiti Tallinna Ülikooli rektoriks Tiit Land, napi häälteenamusega Peeter Kreitzbergi ees. Meditsiini ja keemia kokkupuutepunktis teadlasekarjääri teinud biokeemikust sai sotsiaal- ja humanitaarkallakuga ülikooli juht.
Tõeliselt arukas inimene
19. veebruar 2011, 00:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Tallinna Ülikool on üks Eesti suuremaid kõrgkoole ja rektor pole lihtsalt üks tippjuht, vaid Eesti elu mõjutav arvamusliider, ütleme otse: Tiit Land on täiesti tundmatu nimi. Põhjus lihtne: kohe kui Land 1989. aastal Tartu Ülikooli keemiateaduskonna lõpetas, läks ta edasi Rootsi, kaitses seal doktoritöö, töötas mitu aastat Ameerika Ühendriikides, siis taas Rootsis ja alles pärast 16 aastat võõrsil naasis Eestisse.
Kampaania «Talendid koju!» taustal on Land hea näide, miks tipud lähevad ja tulevad. «Tahtsin juba ammu Eestisse tagasi tulla,» ütleb ta, ja lisab ka põhjenduse: «Eestis on hästi mõnus elada, siin on sõbrad, sugulased, siin on eesti keel, siin saad nalja teha nii, et teised aru saavad – ühesõnaga, sotsiaalse keskkonna pärast tahtsin tagasi.»
Takistused tulevad mujalt. Täpsemalt: kui oled välismaal olnud tippkohtadel, pole mõtet Eestisse tulla laborandi, lektori või nooremteaduri kohale, peab leidma midagi sobivamat. Keemiaprofessori koht Tallinna Ülikoolis oli lõpuks see võimalus.
Eelmisel sügisel tegid teaduskonna kolleegid Landile ettepaneku kandideerida ülikooli rektori kohale ja pärast mõningaid nõupidamisi sündiski otsus. Lahkuv Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud kampaania ajal ametlikult küll ühtegi rektorikandidaati ei toetanud, ent ei salga samas, et kui temalt eravestlustes küsiti, keda ta uue rektorina eelistaks, nimetas ta Landi.
Teadus ei ole sport, kus kilogrammi ja sentimeetriga saab tšempioni paika panna. Kõrvalseisjal on raske aru saada, kui tugev teadlane Land ikkagi on. Jah, tema teadusartiklite nimekiri on pikk. Muljetavaldavad on ka ülikoolid, instituudid ja laboratooriumid, kus Land nii Rootsis kui USAs teadust on teinud.
«Tiit on täielik tipp, teaduskarjäär on tal hiilgav,» teeb asja selgeks Landi kunagine kursusekaaslane, praegune Tartu Ülikooli kolloid- ja keskkonnakeemia õppetooli juhataja Kaido Tammeveski. «Land oli 35-aastaselt entsüklopeedias sees, nii noorelt ja teadlasena haruldane juhus,» toob ta ilmeka tõestuse.
Ülikoolikursus, mille vanem oli Land, oli tõeliselt tugev. Kümmekond lõpetajat sai hiljem doktorikraadi. Tammeveski, nagu öeldud, on Tartus kolloidkeemia õppetooli juhataja. Alar Jänes Tartu Ülikoolis rakenduselektrokeemia õppetooli juht.
Kalev Kask, samuti võimekas teadlane, sukeldus hiljem ärisse, oli seotud geenivaramuga, praegu juhib firmat EGeen. Landi kohta ütlevad kõik, et ta oli juba üliõpilasena väga andekas, teadis palju ja õppimine tuli kergelt – tõeliselt arukas inimene.
Land ise jätab vaoshoitud ja isegi vaikse mulje. Ta kaalub oma sõnu, räägib ettevaatlikult, kuid samas avameelselt. Hästi õrnalt kõlab tema keelekasutuses kaua välismaal viibinu tonaalsus. Kes Landi kauem tunnevad, ütlevad, et ega ta aastatega palju muutunud ole: samad maneerid, endiselt sportlik (Land mängis kooliajal üleliidulisel tasemel võrkpalli), endiselt tark.
Mõni oletab, et Land kandideeris rektoriks sellepärast, et teadus tüütas ära või et seal polnud enam midagi saavutada. Land ütleb, et päris kindlasti see nii pole. Teadus on talle endiselt oluline, nii nagu ka pere, sportimine ja reisimine.
Ta on aktiivne seljakotiturist ja võib pikalt rääkida, kuidas ta viimati aastavahetusel sõitis bussidega Bangkokist läbi Taimaa kuni Põhja-Vietnamini välja. Enne ametlikku rektorikohale astumist mais ootab ees veel üks seiklus, seekord Colombias ja Venezuelas.