Enn Eesmaa

FOTO: Teet Malsroos / Õhtuleht

Viimaste päevade jooksul Eesti kirjutavas meedias lahvatanud hirmutamine ja nõudmised Eesti Keskerakonna ja Ühtse Venemaa vahelise koostööprotokolli teemal on ausalt öeldes kummastav ning liigitaksin need umbkaudu ühte patta välismeedias levitatud väidetega, mille kohaselt liigub Eesti riik valitsuse vahetudes Venemaa mõjusfääri. Tegelikult on aga vahe, pealegi oluline, siiski olemas, kirjutab riigikogu väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa (Keskerakond). 

Kohalikud kommentaatorid teavad ning on seda kogu aeg teadnud, et sisulist alust nende süüdistusteks pole kunagi olnud. Väite parimaks tõestuseks on olnud Keskerakonna programmides ja avaldustes väljendunud reaalsed välis- ja julgeolekupoliitilised seisukohad ning alanud koalitsioonikõneluste kulg.

Seda taunitavam on süüdistuste ja hirmujuttude publitseerimine välismeedias, mis Eesti olusid tunneb üsna pealiskaudselt, küll on aga huvitatud efektseist pealkirjadest. Antud hirmutusvõtted teenivad vaid ühe grupi huve, milleks on Reformierakond, kes püüab vett segades meeleheitlikult säilitada positsioone Eesti riigi tüüri juures.

Koostööprotokoll on külmutatud, aga selle olemasolu oluline

Keskerakonna esimees Jüri Ratas on selgelt öelnud, et antud protokoll on täielikult külmutatud seisus ja jääb külmutatud seisu nii kauaks, kui kahe riigi suhted ei muutu paremaks ja mõistlikumaks. See aga peab tähendama Venemaa ning Euroopa lähenemist ja suhete paranemist.

Antud leppe raames ei toimu mitte mingisugust koostööd, kuid see on tähtis Eestis elavatele vene rahvusest inimestele, kes näevad seeläbi, et Eesti ei soovi Venemaaga ainult tüli norida, vaid näeb võimalust ka suhete paranemiseks. See aga sõltub suuresti Venemaa enda käitumisest  ja rahvusvaheliste reeglite täitmisest.

Esimesed põhimõtted, milles valitsuskõnelustel kokku lepiti, olid just välis- ja julgeolekupoliitilised ning neid põhimõtteid on raske diskrediteerida, sest valitud suunad muudavad Eestit tugevamaks. Kui vaadata täpsemalt kõnelustel kokku lepitud punkte, saab kiirelt selgeks, et Eesti ei eemaldu seniselt rajalt. Olen veendunud, et valitud eesmärk, mitte muuta meie välispoliitilist suunda, rahustab ka meie ärevile aetud välispartnereid. Meie eesmärk on muuta Eesti veelgi tugevamaks.

Koalitsioonileping saab olema valitsemise kokkulepe

Valitsuskõnelustel sai kokku lepitud, et meie koalitsioonileping ei tule harjumuspäraselt tuhandeid punkte täis pikitud ning pigem sünnib sellest valitsemise kokkulepe. Ometi on ka nendest, juba välja hõigatud välis- ja julgeolekupoliitika alastest põhimõtetest võimalik leida meetmeid, mis arendavad meie riiki.

Sellisteks põhimõteteks saab pidada kolmiku soovi tagada senisest enam ressurssi Eesti välisteenistusele, misläbi suunatakse rohkem raha Eesti julgeoleku- ja välismajandushuvide edendamisele ning kaitsele. Väga tähtis on ka Euroopa Liidu idapartnerluspoliitikaga jätkamine ja kinnitus, et kaitsekulutused ulatuvad ka edaspidi vähemalt 2%-ni SKTst.

Tähtsaks tuleb pidada ka ettepanekut luua täiendav riigikaitseinvesteeringute programm ja jätkuv osalemine rahvusvahelistes julgeolekut ning rahu tagavates operatsioonides. Meie soov on suurendada ajateenistust läbivate noorte arvu ning võimalik valitsusliit peab oluliseks ka Kaitseliidu võimekuse arendamist ja liikmeskonna kasvu.

Kolmikliidul on mitu ideed, kuidas arendada Eesti välis- ja julgeolekupoliitikat. Paraku on senised vastulaused välja käidud ideedele jäänud loosungite tasandile. See tuleneb tõenäoliselt sellest, et sisulisi etteheiteid väljakäidud ideedele lihtsalt ei ole. Eesti on jõudnud paljudel teemadel paigalseisu, millest väljumiseks on vaja uusi mõtteid ning teotahtelist valitsust.

Täna läbirääkimisi pidavad kolm erakonda tunnevad enda õlul väga selget vastutust moodustada tugev ja laiapõhjaline valitsus, mille eesmärk on muuta Eesti tugevamaks igas valdkonnas. Sarnasest sihist tuleks lähtuda ka meedial ja valitsusest langenud Reformierakonnal, sest arutu paanika külvamine teeb Eestile kahju nii riigis endas kui ka välispartnerite silmis.