Lauri Hussar

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Valitsust moodustava Keskerakonna dokumendiregistris on paber, millel on 2004. aasta 11. detsembrist Mailis Repsi ja Ain Seppiku allkiri ning mis on viimase 12 aasta jooksul üks enimmainitud pabereid Eesti poliitikas.

Tegu on Keskerakonna ja Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa vahel sõlmitud kootööprotokolliga, mis määratleb parteide ühised huvid ja koostöökavatsused.

Meedias räägivad Keskerakonna liikmed, et koostööprotokoll määratleb kultuuri-, regionaal- ja noortekoostööd. Tõsi, punktides 3 ja 6 räägitakse sellest tõepoolest, kuid mingil põhjusel ei taha erakonna liikmed mainida, et see leping käsitleb kaugelt laiemat kui eelpoolmainitu. Punktist 1 selgub, et pooled viivad läbi konsultatsioone ja vahetavad infot aktuaalsetes küsimustes Eesti ja Venemaa suhetes ning laiemas kontekstis. Veel enam, üksteisele tutvustatakse oma kogemusi erakonna ülesehitamises, organisatoorses töös, kontrolli ja revisjonide korraldamises, koolituses ja ümberõppes. Täpina i peal öeldakse protokolli esimeses punktis, et üksteisele tutvustatakse oma kogemusi peale rahvusvaheliste ja erakondlike küsimuste ka teistes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades.

Koostööprotokoll näeb ette aktiivset komisjonide loomist, infovahetust ja isegi majandusalase koostöö arendamist vastava erikomisjoni kaudu. Komisjone ei ole koostöölepingu raames kogunenud ja nii ütlevad keskerakondlased, et kuna aktiivne tegevus puudub, siis on leping raugenud. Samas on mitu Keskerakonna kõige populaarsemat poliitikut aktiivsetes suhetes Moskvaga. Yana Toom on sage külaline Kremli esipropagandisti Kisseljovi saates. Ka mõjuagendiks kutsutud endine erakonna esimees on Moskvas sage külaline, kuigi millise leppe raames tema seal käib, on siiani arusaamatu.

Keskerakonna hämamine Ühtse Venemaa lepingu teemal on küüniline ja prgamaatiline. Seda tühiseks nimetades, aga mitte tühistades jätkatakse senist kahepalgelist parteiliini, kus üritatakse eestikeelsele valijale rääkida üht ja venekeelsele hoopis teist juttu. Leping Kremli parteiga on praeguses julgeolekuolukorras ideoloogiliselt laetud teema, mis peaks partei põhivalijat motiveerima ka edaspidi erakonna poolt hääletama.

Ent kaardil on ka teine külg. Keskerakonna esimehest Jüri Ratasest saab suure tõenäosusega järgmine Eesti Vabariigi peaminister. Niikaua kuni eksisteerib see lepe, eksisteerib usalduskriis ja ka võimalus leppe jõustamiseks. Kuna protokolli ei ole denonsseeritud, on selle taaselustamine vaid ühe telefonikõne või e-kirja kaugusel.

Koostööprotokollis mainitud infovahetus on lai mõiste. Peaministril ja valitsuskabineti liikmetel avaneb riigisaladuse loa näol ligipääs tundlikule infole. Kõige strateegilisem on loomulikult julgeolekualane info, mida NATO ja ELi liikmena on meil muljet avaldavates kogustes. Selleks et lepingu sahtlis hoidmise valguses säiliks rahva ja ka meie partnerite usaldus Eesti riigi ja valitsuse vastu, on mul ettepanek: Jüri Ratas, kui tahate saada Eesti Vabariigi peaministriks, siis rebige see leping puruks.