FOTO: Dado Ruvic / Reuters / Scanpix

Elame juba mõnda aega maailmas, kus toimuvat suudetakse kirjeldada järjest täpsemini ja värvikamalt, analüüsiga aga on paraku lood kehvad ning ideed, mis elu edasi viiksid või probleemidele lahendusi pakuksid, puuduvad sageli üldse. Selles valguses on Erkki Raasukese esindusliku koosseisuga töörühma ettepanekud Eesti majanduse elavdamiseks värskendavad, neid tasuks ka tulevasel valitsusel tähele panna.

Poliitilises plaanis võiks ju öelda, et peaminister Taavi Rõivasele, kes töörühma ellu kutsus, saabus arengutakistuste ületamise pakett liiga hilja. Ettepanekutele võinuks viidata kui võimalikule töökavale. Kuid päästerõngast poleks sellest talle kujunenud. Vaadates, kui kiiresti valitsus Keskerakonna juhivahetuse järel kokku kukkus, on mõistetav, et valimiste järel moodustatud kolmikliidu probleemid olid ammuilma palju sügavamad ning Rõivasel on silmanähtavalt tõsiseid muresid ka oma erakonnas, just organisatsiooni tasandil.

Eesti majandus on olnud seisakus ja eks seepärast vajadus sellise töörühma järele tekkiski. Raportis räägitakse vajalikest reformidest, ilma milleta võib majanduskasv jääda pikaks ajaks tagasihoidlikuks. Tõepoolest, oskustööjõu süvenenva puudujäägi korvamine, ärikeskkonna parandamine, inimvara ja tootlikkuse kasv on aspektid, millele tuleb tähelepanu pöörata. Reforme saab aga ellu viia vaid toimiv valitsus, mitte eri suundades tõmblev kooslus, kus väikseimgi otsus sünnib raskelt või jääb hoopis sündimata.

Uue koalitsiooni loomiseks läbirääkimisi pidavad erakonnad – Keskerakond, IRL ja SDE – pole veel konkreetseid ühiseid majandusplaane avaldada jõudnud. Läbirääkimisteks kulub mõistetavalt aega ning kriitika praeguses faasis kuulub suuresti poliitilise võitluse valdkonda. Samas on ministriportfelle soovivad keskerakondlased juba avaldanud seisukohavõtte küll eelarve tasakaalu vähese tähtsuse, pangamaksu kehtestamise või näiteks Haapsalu raudtee ehitamise kohta. Kõnelused toovad kaua võimult eemal olnud taas kahe jalaga maa peale. Mõnedki maksusüsteemi muutmise ideed peaksid vähemasti IRLi silmis olema mõeldamatud.

Erakonnad on viidanud, et hakatakse läbi arutama ettevõtte tulumaksu teemat. Siinkohal tasuks ka avalikkusel olla tähelepanelik ning mitte leppida selgitusega, et kui ettevõtjailt rohkem raha ära võtta, küll see siis kuidagi imetabasel moel jälle majandusse jõuab. Ei jõua, küll aga kannatavad Eesti ärid ja ettevõtlikkus üldisemalt, millega meil asjad teadupärast parimas seisus pole. Muide, Raasukese töörühma raportis soovitatakse ärikeskkonna parandamiseks ettevõtete maksukoormust jätkuvalt vähendada ning säilitada praegune tulumaksusüsteem.