Eesti ÜRO esinduse sekretär: kuidas Ameerika presidenti valis

Valimisjaoskond New Yorgis Foto: SCANPIX

Eesti ÜRO esinduse sekretär Anne McCullom jagab välisministeeriumi blogis oma isiklikke muljeid presidendivalimistest USAs.

New York City, 8. november 2016 hommikul kell 8

Valimisjaoskonnad New York Citys on lahti olnud kaks tundi.

Bussiga tööle sõites märkan kahe valimisjaoskonna ees järjekorras kolmekümmet kuni neljakümmet inimest. Tõesti või, mõtlen. Kui juba õues on nii palju kodanikke, siis ilmselt on ruum ise juba rahvast pungil täis. Bussi siseneb inimesi, rinnas kleeps kirjaga «I VOTED». Üks ema räägib uhkelt pojale valimistest.

30 minuti pärast helistab abikaasa, et tal ei õnnestunud valimisruumi ülerahvastatuse tõttu hääletada. Ta oli pika järjekorra õues ära seisnud, end majja sisse pressinud ja siis tuli politsei, kes käskis osal inimestest ära minna, kuna USAs on oma tuletõrjeohutuse reeglid.

Abikaasa läkski hoopis tööle ja püüab õhtul uuesti valima minna.

New York Citys on valimisjaoskonnad avatud kella 21ni. See pole sugugi nii igas osariigis. Osa sulgeb valimiskohad kell 19 või lausa kell 18.

Kell 18.00 käin ise valimas. Järjekordi pole. On kõiksugu inimesi: nooremaid, vanemaid. On üks turvatöötaja. Kõik on rahulik.

Järjekord valimisjaoskonna ees. Foto: Scanpix Foto: Monica Jorge/Monica Jorge/Sipa USA

Varem on koju saadetud infoleht aadressiga, kuhu minna valima ja lauanumber (tähestiku järgi). Kaustast leitakse mu nimi, aadress ja allkirja näidis. Annan allkirja. Nii kontrollitaksegi isiku samasust, dokumenti ei küsi keegi. Ametnik annab poole meetri pikkuse ja 25 cm laiuse lehe kandidaatide nimedega. Segadusse ajas mind kui  esmakordset valijat see, et nii Trumpi kui Clintoni nimed olid kirjas mitu korda. See tähendab seda, et mitu parteid (sic! Jah, USAs on neid rohkem kui kaks) said esitada neid kui oma favoriite.

Valida saab siiski vaid kandidaadi. Mitte plaan A ja plaan B. Teen oma valiku.

Samal valimislehel tuleb valida ka palju teisi kandidaate, näiteks linnavolikogusse ja New Yorgi osariigi ülemkohtusse. Lõpuks tuli sedel toppida masinasse ja oodata, kas arvuti loeb hääletuse kordaläinuks.

Fuajees on laud kohvitermosega ja on inimesi, kes selle poole ka käe sirutavad.

Valimisjaoskonnaks võib olla kirik, keskkool, kolledž (minu kolledž näiteks), vanurite päevakeskus (kus ma valimas käisin East Village’s Manhattanil), raamatukogu jm.

Paljud inimesed läksid pärast baari või restorani tähistama. Veinipoes oli sama suur järjekord kui vana-aastaõhtu eel.  Pean vastu ja lähen koju pudeli vahuveiniga. Samal ajal valib ära ka abikaasa ja saabub peagi koju.

Mõlemad peamised presidendikandidaadid – Clinton ja  Trump, on täna valimistulemusi ootamas Manhattanil. Seetõttu lendab New Yorgi kohal ka rohkem helikoptereid kui muidu.

Metroosid paluti ka vähem kasutada. Politseinikke ja spetsiaalseid kaitsejõude oli põhilistesse transpordisõlmedesse juurde toodud.

Politseinikud valimispäeval New Yorgis. Foto: Scanpix Foto: Drew Angerer/AFP

Kell 22.20 õhtul

Vaatame kodus telerit. Hääli loetakse ikka veel, polnudki nii lihtne otsustada ja pooltes osariikides on valimisjaoskonnad veel avatud. Tähistame minu esimest hääletamist USA presidendi valimistel. Näis, kas USA saab Eestiga sarnaselt esimese naispresidendi?

Kell 24 südaööl

Olukord on üllatuslikult Trumpi kasuks pöördumas. Kuulsin alles nüüd, et mõnedki kohvikud andsid täna tasuta saiakesi või kohvi, näiteks Krispy Kream. Hiljaks jäi see info minu jaoks.

Hilja on ka, püüan helikoptereid mitte tähele panna, lähen magama.  Mõtlen, et hommikul on USA-l uus president ja maailma poliitikas uus hoovatõmbaja.

Kell 3.00 öösel jõuab ka abikaasa lõpuks tahatuppa ja teatab, et Donald Trump sai vajaliku arvu hääli ning on 45. USA president. New York on haudvaikuses, ka helikopterid on kadunud.