Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/01/10/13569991t1h5ee4.jpg)
/nginx/o/2016/11/08/6051171t1h3f9e.jpg)
Nägin mõni aeg tagasi unes, et olen hiigelsuur tumeda nahaga hobune. Istun koolisaali kõrguses ruumis baarileti ääres, üks karvane jalg koketselt üle teise tõstetud, ja naudin pitsikest Vana Tallinna.
Augusti lõpus Roy Strideri reisiseltskonnas jahukotina väikese poolmetsiku mongoolia hobuse seljas rappudes tuli see unenägu meelde. Ei mingit poosetamist ega Vana Tallinna. Hirm kukkumise ees. Hirm, et hobune ei kuuletu ja hakkab märatsema. Uhkus, et jään sadulasse.