Oceti Sakowini laagri asukad valvad protestipaiga läheduses.

FOTO: SCANPIX

Presidendivalimised pole USAs ainus kuum teema. Väga tuline on ka keskkonnaprobleem Põhja-Dakotas, kus põliselanike inim-ja keskkonnaõigusi ei peeta millekski ning nende pühale maale ja veevõtukohta tahetakse ehitada naftatoru trass, kirjutab Eesti Rohelise liikumise juhatuse liige Kai Allikas.

Naftatoru ehitamise eesmärgiks on vahetada välja praegu toimiv raudteetransport, mis võimaldaks transportida naftat Chicagosse suuremas koguses ja kiiremini. Projekti maksumus on hinnanguliselt 3,8 miljardit dollarit ning maa-aluse toru pikkuseks umbes 1886 km.

Mis on konflikti põhjuseks?

Käesoleva aasta aprillist saadik on põlisrahvad aktiivselt vastu seisnud nii naftatoru ehitamisele nende esivanemate matmiskohtadele kui ka variandile, mille kohaselt peaks toru minema jõe alt (nende elukohast ülesvoolu). Alale, kuhu plaanitakse toru ehitada, on nad loonud rahumeelse palvelaagri. Algselt pidi toru läbima paika, kus see oleks ohustanud linna, kus elavad peamiselt valged jõukad inimesed. Seda seepärast, et see oleks olnud lühem tee. See aga ei olnud linnaelanikele sobilik, seega tõsteti marsruut ümber, põlisrahvaste reservaadist vaid 1,5 km kaugusele.

Vastasseis põlisrahvaste ja projekti planeerijate ning kohaliku võimu vahel on läinud pingeliseks. Protestijaid on sadade kaupa vahistatud, nende vastu on kasutatud agressiivseid meetodeid (lukustatud väikestesse ruumidesse, alandavalt läbi otsitud, kasutatud kinnivõtmiseks liiga jõulisi meetodeid, pritsitud pisargaasiga, tulistatud inimesi ja loomi kummikuulidega jne), mis on niigi keerulist olukorda pingestanud. Juba on ka täitunud nende esimene hirm: osa nende pühast maast on juba üles kaevatud, nüüd võitlevad nad vee kaitsmise eest.

Mida kumbki pool tahab?

Firma Energy Transfer, mis toru ehitab, soovib saada kiiremat võimalust suurte naftakoguste transportimiseks. Projekti eestvedajad lubavad kohalikele tööd juurde tuua, seda vähemalt ehituse perioodiks.

Standing Rock'i Siuu Hõim, kes kaitseb oma esivanemate maid, tahab, et need jääks puutumatuks. Lisaks näevad nad naftatorus ohtu nii keskkonnale kui nende kultuurile. Kuna toru on planeeritud minema Missouri jõe alt neist ülesvoolu, siis igasugune leke on neile ohtlik. Jõgi on neile oluliseks ökosüsteemiks, mille teenuseid nad iga päev kasutavad, ning magevee allikaks ligi 10 miljonile inimesele allavoolu, mitte ainult indiaanlastele. Aktivistid kutsuvadki end pigem vee kaitsjateks kui protestijateks.

Naftatorust on siiski huvitatud suur hulk kohalikke farmereid, kes oma maa müügist loodavad suurt tulu teenida. Aga on ka neid, kes on pahased, et ilma neilt nõu küsimata lubati nende maadelt naftatoru läbi viia.

Kas naftatorud on ohtlikud?

Torude ettevõtted väidavad, et torud on ohutud ja õnnetusi juhtub vähe, eriti kui võrrelda alternatiividega nagu raudteetransport ja veoautod. Samas õnnetusi juhtub ja lekked on sagedased, lekete asukohti teinekord raske märgata ja nii imbub keskkonda märkimisväärne kogus naftat. Lisaks on veel mängus inimlik ahnus, kus ebaseaduslikult lõhutakse torusid, et naftat kätte saada, aga parandamine jäetakse kellelegi teisele.

Lekked võivad olla väiksed, aga on ette tulnud ka torude purunemist, mis klassifitseeruvad juba looduskatastroofi alla. Näiteks 2013. aastal purunes toru, mille tagajärjel valgus Põhja Dakotas kohaliku farmi maadele üle kolme miljoni liitri naftat. Sarnane õnnetus juhtus ka 2010. aastal, kui Michiganis voolas Kalamazoo jõkke pea sama suur kogus naftat. Selle koristamiseks kulus aastaid ja kuludeks hinnati üle miljardi dollari. Lisaks on naftatorudel kindel eluiga, aga ettevõtted üritavad neid kasutada võimalikult kaua, suurendades nii õnnetuste riski. Nt Aafrikas Nigeri deltas on looduskeskkond naftalekete tõttu tõsises ohus. Seda eelkõige seetõttu, et puudub poliitiline tahe olukorraga tegeleda.

Mida USA võimud sellest arvavad?

Presidendiametist peatselt lahkuv Barack Obama on viimaks andnud lootust, et kaalutakse veel võimalusi paigutamaks toru teise kohta, jõest kaugemale. Hillary Clintoni lühike kommentaar antud küsimuses oli, et rahvuslikes infrastruktuuriprojektides tuleks kuulata kõikide hääli ja võtta arvesse kõiki vaateid. Donald Trump pole sel teemal sõna võtnud, aga on tuvastatud tema lähedane rahaline seotus naftatoru operaatoriga.

Miks see lugu oluline on?

1) Vähemuste arvamust ei peeta nii oluliseks. Sellistes kokkupuudetes esineb rohkem vägivalda,  inimõiguste rikkumisi ja valetamist. Samuti on ka meedia tähelepanu tavaliselt kuskil mujal, mis laseb ettevõtetel tegutseda nii, nagu neile sobib – business as usual. Põlisrahvad peavad USAs tihti võitlema õiguste eest, mis valgetele on enesestmõistetavad. Seetõttu ei ole probleemiks ainult naftatoru ja keskkonnareostuses, vaid ka inimõiguste rikkumine.

2) Kliimamuutused on tõsine oht kogu maailmale. Pariisi kliimaleppe valguses tundub pikaajalistesse fossiilsete kütuste projektidesse investeerimine veelgi lühinägelikum. Seda eriti juhul, kui on ette näha, et see toob kaasa lisaks kliimamuutustele ka teisi keskkonnaprobleeme.

3) Selliste suurte projektide puhul on kogukondade kaasamisel oluline roll, mida antud juhul ei täidetud. Demokraatlikes ühiskondades on mõeldamatu, et valitsused (ja suurkorporatsioonid) teostavad endale antud võimu ilma kohalikke huvisid arvestamata, inimesi kaasamata ning sealhulgas paljusid inim- ja keskkonnaõigusi rikkudes.

Homme toimub Tallinnas ka meeleavaldus põliselanike toetuseks.

Lisalugemist:

Dakota pipeline protesters set for «last stand» on banks of Missouri river. The Guardian

https://www.theguardian.com/us-news/2016/oct/31/north-dakota-access-pipeline-protest-last-stand

Dakota Access pipeline: Native Americans allege cruel treatment. The Guardian https://www.theguardian.com/us-news/2016/oct/29/dakota-access-pipeline-native-american-protesters

«We are protectors, not protesters»: why I'm fighting the North Dakota pipeline. The Guardian https://www.theguardian.com/us-news/2016/aug/18/north-dakota-pipeline-activists-bakken-oil-fields

North Dakota Oil Pipeline Battle: Who’s Fighting and Why. The New York Times http://www.nytimes.com/2016/11/02/us/north-dakota-oil-pipeline-battle-whos-fighting-and-why.html