Riigijuhtidel on keeruline eirata vajadust vaadata põhjalikult üle väga paljud, kui mitte kõik riigi ülesanded ja kohustused oma inimeste ees ning püüda leida võimalusi neid järjest paremini ja tõhusamalt täita. Kui riigi ülesanded ja nende sisu on selge, alles siis selgub, kui palju ja milliseid inimesi meil nende ülesannete täitmiseks vaja on, kus vähem, aga kus ka rohkem. Ja kui palju selleks kõigeks raha on vaja.
Kui Eesti ettevõtted ei tee tuleviku kasvu toetavaid investeeringuid ja riik majanduskasvu soodustavaid reforme, siis võib meil ees seista olukord, kus aktuaalne ei ole mitte küsimus, kuidas majanduse arengut kiirendada, vaid see, kuidas olemasolevatki taset säilitada.
Eesti demograafiline väljavaade raskendab arengueesmärkide saavutamist veelgi ja lisab nõudlikkust riigivalitsejate suhtes, kes peavad tegutsema läbimõeldult ja edasiviivalt. Ja selleks peab olema värskeid ja toimivaid ideid.
Riik täidab oma ülesandeid elanike ees, kehtestades õigusakte ja kasutades vara. Riigi vara ei piirdu pelgalt riigikassasse laekuvate tuludega, mida valitsus riigikogu loal Eesti elu edendamiseks tarvitab. Riigile kuulub ka näiteks miljardite eurode väärtuses maad ja metsa, tuhandeid hooneid, rajatisi, kümneid äriühinguid, sihtasutusi jms. Sellest, kui oskuslikult käib riik ümber oma varaga, on riigil rahas ning inimestel teenustes palju võita või kaotada.
Riigikogu ja valitsuse otsustest ning nende tegemise viisist sõltub, kas vara kasutatakse Eesti kestliku arengu toetamiseks parimal moel, vältides ebamõistlikke kulusid, saavutades seatud arengueesmärke ning suurendades ühiskonna kui terviku tulusid või mitte. Riigikontroll on oma töös näinud riigi varaga tõhusa ümberkäimise ja hästi ettevalmistatud otsuste kõrval ka seda, kuidas reforme algatatakse ja/või viiakse ellu ebapiisavale infole tuginedes, kiirustades või hoopis vajalike otsustega viivitades.