Noorteorganisatsioonid: proua president, toetame Teie seisukohti ja ulatame abikäe nende elluviimisel

President Kersti Kaljulaid Foto: Sander Ilvest

Eesti noortevaldkonna katuseorganisatsioonid (Eesti Noorteühenduste Liit, Huvikoolide Liit, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ja Eesti Noorsootöötajate Kogu) kirjutavad avalikus pöördumises president Kersti Kaljulaidi poole, et toetavad oma tegevusega riigipea seisukohti ja on valmis ulatama abikäe nende põhimõtete elluviimisel.

Proua president, Teie poole vaatavad lootusrikkalt sajad tuhanded noored, tuhanded noorsootöötajad, sajad noorsootööasutused ja noorteühingud. Presidendi üks ülesandeid on olla meie kõigi välispoliitiline saadik, samas märkisite oma kõnedes tabavalt, et tänapäeval on isegi suurem ootus presidendile aktiivsema suhtluse järele Eesti elanikega.

Lugedes Teie kirja Eestimaa inimestele, mäletades Teie varasemaid ja peale ametisse astumist peetud sõnavõtte, on noortel ja noorsootöötajatel teadmine, et Eesti sai presidendi, kes neid mõistab ja kaasab ning kes ka ise oma kogemuse ja tegudega aitavad presidenti tema eestvedaja, ühendaja ja avatud suhtleja rollis. Olgu toodud vaid 4 põhjust, millest see arvamus on kantud.

1. Te olete öelnud, et eetiline on selline Eesti, kes enesekindlalt aitab nõrgemaid eelarvest enne, kui hakkab kulutama neile, kes peaksid olema tugevad.

Oleme Teiega nõus. Eestis on enam kui veerand miljonit noort vanuses 7-26 eluaastat. Üldiselt on noorust mõistetud kui iga üleminekul lapseeast iseseisvasse täiskasvanuikka. Seetõttu on noored oma võimaluste poolest teiste eagruppidega võrreldes kehvemas positsioonis. Vanusest tulenevalt piiratud teovõime, vanematest (majandusliku) sõltuvuse ja tööturu positsiooni tõttu eriti alaealised.

Noored vajavad erilist tähelepanu ja riigi strateegilist tegevust nii noortepoliitikas tervikuna kui noorsootöös kitsamalt. Nende seas on aga omakorda kümneid tuhandeid, kes majanduslikel, keelelistel, regionaalsetel või muudel põhjustel on tõrjutud või tõrjutusriskis, langenud välja tööturult ja koolisüsteemist või elavad vaesuses.

Nad on Eesti noored nagu needki, keda president suvel tublide tulemuste eest kooli lõpetamisel vastuvõtule kutsub. Kuldmedali saaja vajab kindlasti tunnustust, kuid veelgi olulisem on sekkuda seal, kus on kitsaskohad. Seega ootus Teie poolt sõnastatud presidendi rollile olla olemas seal, kus parasjagu keeruliseks kisub, on väga kõrge.

Noorsootöö kaasab noori tegevustesse ja otsustesse, lähtub nende vajadusest ja vabast tahtest, toetab omaalgatust ja ettevõtlikkust, on avatud. Neist põhimõtetest lähtumisel tehakse noorte võimestamiseks ja negatiivsete olude mõju vähendamiseks väga palju olulist ja tänuväärset tööd.

Oluline on leevendada ka keelelisest taustast tingitud kitsaskohti. Noorsootöötajad tegelevad iga päev lõimumise toetamisega, mitte loosungite ja kampaaniakorras, vaid sisuliselt. Eesti- ja venekeelsete noorte lähendamine, teiste kultuuride tutvustamine ja võrdsuse põhimõttest lähtumine on meie igapäev. Nad vajavad tunnustust pidevalt ja laiemalt kui vaid käimasoleva noorsootöö nädala jooksul.

Usume, et olete ühendaja ja tahame Teid selles rollis toetada. Tulge külla mõnda noortekeskusesse või huvikooli kas linnas või maal, samuti kohtuma noorsootöötajate ja noorsootööd õppivate tudengitega ning noortega.

2. Te olete öelnud, et säilitada tuleb kogu rahva võimalust igas põlves valida, võtta ja anda Eestile ja endale seda, mida nad tahavad. Selleks vajab iga põlvkond õigust ennast uueks luua. Kõigile kättesaadav haridus tagab vabad elustiili valikud.

Oleme Teiega nõus. Eesti peamine vara on meie inimesed oma erisustes, soovides ja oskustes. Noore inimese areng, enesekindlus ja vabadus sõltub oluliselt õppimisvõimalustest. Oma kutsumuse, huviala ja erilise ande avastamisel mängib olulist rolli mitteformaalne õpe (sh huviharidus ja -tegevus), andes võimaluse oma oskusi avardada ning pühenduda sellele, millega hing ihkab tegeleda.

Tagades kõigile kättesaadavad võimalused positiivseks arenguks (mis ühtlasi lähtub noore vajadustest ja huvidest), anname noorele tööriistad ja targad juhendajad, et ta saaks valida, võtta ja anda nii endale kui Eestile seda, mida ta tahab. Nii on noorsootöö rolli meie majanduskasvu ja innovatsiooni elavdamisel võimatu üle hinnata, kuid iga päev näeme kahjuks selle alahindamist.

Ühiselt tegutsedes teiste eakaaslastega tugevneb koostöö ja meeskonnatöö võime, suhtlemisoskused, hoolivus oma kogukonnast, avatus maailmale ja teiste kultuuride mõistmine, mis on viimaste tööandjate uuringute järgi just tulevikuoskused. Omaalgatuste kaudu ideid ellu viies saavad noored innustust, et ka edaspidi olla ettevõtlik, muuta ja kujundada (töö)maailma oma soovide kohaselt, mitte pelgalt asetuda olemasolevasse mustrisse. Robootikaringis võib hakata idanema mõte, millest saab alguse järgmine Skype, osaluskogus enda ja kaaslaste huvide eest seistes hakata kasvama tulevane riigipea. Need on vaid mõned näited, kuid võimalusi on tuhandeid.

Õppijakeskne õpikäsitus pole võimalik arvestamata mitteformaalset õpet või selle kasutamiseta kooli töös. Huvitav kool pole huvitav ainult nelja seina vahel, vaid tegutseb mitmekesiselt, sidudes ja kaasates erinevaid valdkondi sidudes ning tegijaid. See teeb üldhariduskoolist noorsootöö ja formaalhariduse olulise kokkupuutekoha.

Noorsootöötajad teevad palju tööd, et ka koolikeskkond areneks ja muutuks rohkem noori toetavaks. Koolidemokraatia arendamine, koostöö kodanikeühendustega kogukonnapraktika kaudu, klassikliima parandamine, õpiraskustega noorte huvide ja talendi avastamine huvihariduse ja huvitegevuse kaudu või väljalangenud noorte võimestamine ja tagasitoomine on vaid mõned näited.

3. Te olete öelnud, et enesekindel Eesti riik ei pea otsima üha uut tegevust, mis ajab eemale erainitsiatiivi ja vähendab valiku- ning otsustusvabadust. Veel enam, ta ei pea ka kõike oma tööd alati ise tegema, ta saab toetada kogukondi, küla- ja erialaseltse, et need teeks ära osa tema tööst. Meie riigist on kujunenud kodanikeühenduste riik.

Oleme Teiega nõus. Just noorsootöös (osaluskohvikud, noorte volikogud, ettevõtlusringid jne) omandatakse ja arendatakse oskusi ja arusaamu kodaniku ning riigi rollist, vabadustest ja initsiatiivist. See on kogemus, mida ei saa õpikust või kohustuslikust õppekavast, vaid eeskätt oma kogukonnas aktiivselt tegutsedes.

Riik või kohalik omavalitsus ei pea ette kirjutama, mida ja kuidas noored peaksid oma koolivälist aega veetma, kuid nende kohustus on luua vastav keskkond, tagada vajalikud noorsootöö teenused (huviharidus, huvitegevus, noortekeskus, osaluskogu, noorteühing, noortemalev, laager jpm) ning toetada äri- ja kodanikuinitsiatiivi selle elluviimiseks, mida noortevaldkonnas näeme süsteemse ja edukalt toimivana. Kodanikuühendused vajavad tuge, noored osalusharjumust ning aktiivseks kodanikuks olemise võimalust.

Paraku pole need võimalused kõigis omavalitsustes võrdsed. Seepärast on oluline, et riik suunaks võimaluste arengut sisuliselt ja rahaliselt, omavalitsused toetaksid noorsootöö võimalusi mitmekülgselt võimalikult paljude noorte jaoks, samuti arendaksid omavalitsused riigi toe ja noorte kaasamise abil oma võimekust.

4. Te olete öelnud, et riigi asi on toetada enesekindlust eestlastes, sest see viib eneseteostuseni. Me peame astuma innovatsiooniliidrite hulka.

Oleme Teiega nõus. Noor peab saama oma häälel kõlada lasta ja osaleda otsustes, ta peab saama seda õppida ja harjutada, koguma enesekindlust, et arendada meie demokraatlikku ühiskonda eetilises vaimus. Noorel peab olema võimalus ka eksida ning sellest õppida, teda ei tohi hukka mõista või kõrvale heita, vaid tuleb elu-olu temaga koos analüüsida ning toetada uutel sammudel.

Eesti on õnneks jõudnud oma noorte kaasamise kogemusest ja kaasamisest tulenevalt ajaloolise hetkeni, mil 2017. aasta sügisel esmakordselt saavad noored alates 16. eluaastast valida kohalikke volikogusid. Vaatamata kõigele pole noored kaasatud otsustesse ja elukorraldusse kõikjal. Selle olukorra parandamiseks ning võtmetähtsusega märguande andmiseks pakume noortekoja loomist presidendi nõuandva koguna.

Ka innovatsioon sünnib enesekindlusest. Julgusest unistada ja usust, et unistus on võimalik ellu viia. Riik peab olema nutikas ja teadlik noorte elust ja vajadustest, sest muidu luuakse teenuseid ja kujundatakse keskkonda, mis ei toimi.

Koostöös poliitikauuringute keskusega Praxis on 2010. aastal käivitatud laiaulatuslik noorteseire süsteem, mis annab noorte elust tervikliku vaate, võimaluse peensusteni lahata probleemkohti ja prognoosida tulevikku. Me ekspordime oma noorsootöö ja noortepoliitika planeerimise ja arendamise oskusi ja kogemusi nii Euroopasse kui Aasiasse.

Proua president, meil on palju ühtivaid seisukohti ja teemasid, ehkki me pole neid omavahel kunagi arutanud. Need ei ole ühised ainult meie isikute või institutsioonide vahel, need on ühised Teie ja noorte ning nendega töötavate inimeste vahel.

Kutsume Teid üles kohtuma noortevaldkonna katusorganisatsioonidega Eesti Noorteühenduste Liit, Huvikoolide Liit, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ja Eesti Noorsootöötajate Kogu. Oma tegevusega toetame me ka Teie väljendatud lähenemisi ning oleme valmis ulatama abikäe nende põhimõtete elluviimisel.

---

Ivo Visak, Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees

Andres Kask, Huvikoolide Liidu juhatuse esimees

Kerli Kõiv, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse juhatuse esinaine

Ilona-Evelyn Rannala, Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuse esinaine