Andres Einmann: rehvivahetajad, kas te ei taha minu raha?

Andres Einmann Foto: Peeter Langovits / Postimees

Igal aastal täituvad platsid rehvivahetustöökodade ees esimese lumesaju järel autodega, mille omanikud tahavad suverehvid talverehvide vastu välja vahetada. Igal aastal kordub seegi, et rehvivahetuse viimasele minutile jätnud autojuhte tervitatakse umbes sellise sõnumiga: «Aga palun, paneme aja kinni, järgmine võimalus on ülejärgmise nädala kolmapäeval.»

Teine võimalus on valida elava järjekorraga töökojad, kuid ka seal tabab rehvivahetajaid halb üllatus. Pärast esimese lume saabumist tekivad selliste töökodade juurde kümnetest autodest koosnevad järjekorrad. Et oma sõidukiga enne töökoja sulgemist meistri juurde jõuda, peab asuma järjekorda vähemalt lõuna paiku.

Ma ei ole rehvivahetajate töökorralduse üksikasjadega kursis, aga kapitalistlik loogika ütleb, et kui on nõudlust, siis on ettevõtjate jaoks olemas turg, kust on võimalik saada kasumit. Kindlasti ei ole rehvivahetajad robotid, ka neil on eraelu ja nad vajavad puhkust. Kuid kas iga talve tulekuga saabuvaks rehvivahetushooaja alguseks poleks võimalik palgata juurde lisatööjõudu ja hoida oma töökodasid kauem lahti, et korjata nii-öelda maas vedelev vaba raha üles?

Tallinnas tegutseb paar töökoda, mis pakuvad teenust 24 tundi ööpäevas. Et inimestele sellist teenust eriti praegusel ajal vaja on, näitab see, et kolmapäeva hilisõhtul seisis Põhja-Eesti regionaalhaigla taga asuva ööpäev ringi avatud töökoja juures järjekorras 48 autot ja sõidukite saba ulatus sadade meetrite kaugusele. Hoolimata sellest, et öösiti lisandub töökoja tavapärasele hinnakirjale 30-protsendiline lisatasu. Tõenäoliselt said viimased järjekorras olijad oma metallist sõbraga töökoja uksest sisse alles varajastel hommikutundidel.

Tööl käivatel autoomanikel ei olegi praegusel rehvivahetuspaanika ajal muud võimalust kui paluda tööandjalt mitu vaba tundi või seista väheste öösiti avatud töökodade juures mitmesajameetristes järjekordades.

Loomulikult võib küsida rehvivahetusega hilja peale jääjatelt, miks nad varem tegutsema ei hakanud. Ilmajaam hoiatas saabuvate talviste teeolude eest juba mitu nädalat tagasi. Nutikamad autoomanikud võtsid hoiatust tõsiselt ja võivad nüüd turvaliselt talverehvidega ringi sõita. Samas võib inimesi manitseda kui palju tahes, viimasel minutil ärkajaid leidub alati.

Et suverehvidega auto on praeguste teeoludega liikluses suur oht, ei ole tarvis üle kordama hakata. Seda näitavad viimastel päevade traagilised liiklusõnnetused ja ohtrad plekimõlkimised.

Osalesin üleeile Postimehe korraldatud katses, et võrrelda, milline vahe on libedal teel pidurdamisel suve- ja talverehvidega autol. Ilmselt pole kellelegi üllatus, et erinevus suve- ja talverehviga pidurdamisel on nagu ööl ja päeval.