Jaan Tõnisson oli 1935. - 1939. ka Tartu Ülikoolis ühistegevuse professor

FOTO: Wikipedia

Tänavust üleriiklikku karskuspüha peeti pühapäeval. Üle maa korraldati karskusjumalateenistusi ja karskusaktusi  ning rahvakoosolekuid. «Vanemuise» aktusel kõneles prof. J. Tõnisson, kes tähendas kõnes kokkuvõetult:

/…/ Kuid alkohol ei tähenda üksi hävitust elule, vaid ta hävitab ka majanduslikku jõukust. Kuni 30. juunini 1934.a. oli meil 1006 joogikohta. Kuid siis tuli uus alkoholiseadus ja kolme järgneva kuu jooksul tõusis joogikohtade arv 1376 peale ning 27. maiks käesoleval aastal oli Eestis juba 1715 joogikohta. Meie riiklikus eelarves etendab viinamonopol tähtsat osa, moodustades eelarvest 13-14 protsenti, kuna endise Vene riigi eelarves oli see 12 protsenti. Ja ometi on venelased tuntud oma alkoholi tarvitamisega.

Meie kartulikasvatamise küsimust saab teisiti lahendada kui viinamonopoli abil. Kartuleid võib anda sigadele, valmistada neist tärklist ja müüa välismaale seemnekartuliks. Isegi Schveits ja Prantsusmaa – suuremad veinivalmistajad maad – on hakanud viimasel ajal teid leidma, kuidas puuvilja ja viinamarju kasutada teisiti, kui neist valmistada veini. On hakatud puuvilja konserveerima, kuivatama ja peale selle suuremal määral ka alkoholita veinivirret, morssi, valmistama.

Kui eesti rahvas tahab ka tulevikus jääda vabaks, siis peab eestlane enesele aru andma alkoholi mõjust.

4.11.1935