Indrek Kuus.

FOTO: Erik Prozes / Postimees

Välk ja pauk! Paljud perenaised said pahaseks, emakeel ei sobi enam, sest ega ainuüksi peremehed riiki hoia. Varsti satub ka Postimees löögi alla, sest nimi on liiga šovinistlik, kirjutab arvamusportaali kolumnist Indrek Kuus.

Tänasel hingedepäeval tuli avalikuks, et naispresident Kaljulaid lükkas tagasi meespiiskop Viilma kutse ilmuda õnnistamistseremooniale. Vaevalt et Viilma soovis näidata, kes on Eesti riigis peremees, sest piiskoppide töö ongi jumalateenistusi pidada ja õnnistada, kuid ometigi kõlas Viilma sõnades pisukest muret, et president Meri algatusel loodud traditsioon katkes.

Viilma on viisakas mees ja vaevalt ta soovib riigis peremehetseda, pealegi on temal Jumala näol endal peremees olemas. Samuti pole selge, kas Kaljulaid sooviks olla Eestile hea peremees või perenaine ning kuidas suhtuks tema abikaasa sellesse, kui teda esihärraks hakatakse kutsuma.

Olgu sellega, kuidas on, aga sotsiaalmeedias puhkes elav arutelu ja vaimukuste pildumine, kui Isamaa ja Res Publica Liidu «peremees» Margus Tsahkna pidas sütitava kõne, kus ta kasutas sõna «peremees» rohkem, kui telesaates «Foorum» lausutakse vene keele mõjul eesti keeles vohavat väljendit «tänasel päeval».

Aga milleks sõna «peremees» kasutamise üle nii väga arutleda? Ikka sellepärast, et emakeele värvikus on ohus.

Tsahkna kõneles: «Eestlased on alati tahtnud olla peremehed omal maal. See unistus on nüüd täitunud ja meil on oma riik. Me tahame, et me saaksime omal maal olla peremehed ka saja ja tuhande aasta pärast. Selleks peame ka käituma nagu muistsed peremehed. Nad olid vabad ja vastutustundlikud. Eesti Vabariik on rahvusriik, see tähendab, et eesti rahvas on Eesti riigi peremees.» Veel laurivahtrelikum kui Lauri Vahtre ise sõnu ritta seades.

Helen Sildna kirjutas Facebookis: «See IRLi mainfest on nagu obadus puukulbiga lagipähe. Kas äkki on võimalik, et see kõne siiski kirjutati mõnel eelmisel sajandil ja kogemata mingil põhjusel avaldati täna? Käesoleva sajandi sõnavõttudes sedasorti sõnavara ja väljendeid ikka naljalt ei kohta: peninukid, peremehed, sulased, suitsupääsuke, laskemoon, logelejad, kangelased, peremeeste majanduspoliitika (lahke peremees?), peremees viskab oma kojast välja jne.»

Nördimust avaldas ka Evelyn Sepp: «Tekstis 14 korda sõna peremees. Null sõna ema, naise, perenaise kohta. Isegi ettevõtjaid ei austata, sest «meie kangelased on ettevõtted». My God! Sõna pere ja innovatsioon küll esinevad tekstis mõned korrad, aga mõlemad korduvalt seoses suitsupääsukesega. Kuhu edasi!? See oli tõesti täielik kahuripauk mööda suurest võimalusest. Sõna «kogukond» esines tekstis vaid korra /.../ Eesti inimesed on Eesti rahvas – naised, emad, tütred, vanaemad, perenaised ja kõik ülejäänud inimesed, lisaks peremeestele. Ja ma nüüd ei teagi, mida see sulasejutt seal veel tähendas?!»

Ka ekspresident ja Ärma talu peremees Ilves on hiljaaegu peremeheks olemisest rääkinud, kuid see sõnavõtt polnud nii sütitav ja jäi suurema tähelepanuta. Tänavu augustikuu 20. päeval ütles Ilves: «Me oleme oma riigi, oma vabaduse peremehed. Peremees, nagu teame, hoolitseb selle eest, mis tal on, mille ta on loonud. Ta ei lase lahendamata probleemidel kuhjuda. Ta mõtleb terviklikkusele ja tulevikule, sest näeb praegust ja olemasolevat kui pärandit oma järeltulijatele.»

Ärma peremehel on ees muidugi rasked ajad, kuna ei soovinud perenaise Evelini turismiäriga jätkata. Üsna tublisti tuleb tal rahakotti kergendada, et talu haamri alla ei läheks.

Aga milleks sõna «peremees» kasutamise üle nii väga arutleda? Ikka sellepärast, et emakeele värvikus on ohus. Mõistagi keel ajas muutub, kuid arulageda sooneutraalsuse ja feminismiga ei maksa liiale minna. Oli ju hiljaaegu jutuks, et Kaljulaidi kohta pole paslik naispresident ütelda. «Milleks rõhutada, et tegemist on naisega,» lärmasid paljud. Tõepoolest, pole tarvis seda söögi alla, vahepeale ja pärast rõhutada, kuid ta ju on naispresident. Eesti esimene.

Kõige elutervemalt kasutavad sõna «peremees» ehitajad ja joodikud. Ehitajad ütlevad: «Peremees tuleb!», ja hakkavad veel kiiremini ehitama. Joodikud pöörduvad teatavasti enamasti tänaval meeste poole sõbraliku päringuga: «Peremees, ehk saab ühe suitsu?» Kui oled lahke olemisega, siis küsivad teise lisaks. Ja nüüd haritud naised ei mõista ja turtsuvad.

Aastakümneid on kõlvanud öelda «isamaa» ja «emakeel», kõlbab ka edaspidi. Ja las jääda ka vembumehed, trikimehed, töömehed, esimehed ja kõik teised mehed ka. Trikitar ja töölislanna on ikka väga hull ütelda, veel koledam kui kaasamine või paneelide modereerimine.

Suhtugem emakeelde ikka heaperemehelikult, kuna kantseliit pressib niikuinii peale. Lõpetuseks üks vana anekdoodike:

Mees lööb rusikaga vastu lauda ja käratab: «Kes on majas peremees???», «Mina,» vastab naine rahulikult. «Mis siis?» «Ei midagi, kallis, ma lihtsalt küsisin…» No on ikka šovinistlik nali, kallid naised.