/nginx/o/2008/08/27/69137t1h58b3.jpg)
Tänapäeval ei kujuta me elu ette ilma elektrita, kuid elekter kätkeb endas ka võimalikku surmaohtu, kui sellega vääralt ümber käia, kirjutab elektriinsener Jüri Laurson.
Jüri Laurson: elekter ei mõista nalja - külvab surma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõna «elekter» all mõistetakse praegusajal elektrienergiat või elektrivoolu. Kui elektriohutusnõuete järgi valmistatud elektriseade on nõuetekohaselt paigaldatud, hooldatud ja kasutatud, ei tohi see põhjustada ohtu inimeste elule, varale ega keskkonnale.
Tänavu on soojad ilmad möödas ja saabunud külmad sunnivad toasooja saamiseks kütteseadmeid intensiivselt kasutama. Õnnetuste ja tulekahjude vältimiseks on seega ülim aeg lasta pädevatel asjatundjatel kontrollida oma elamu elektripaigaldise ja kütteseadmete korrasolekut ja need korda teha. Kindlaim viis ohtliku rikkekoha avastamiseks on kontrollmõõtmine.
Mõõtmistulemuste alusel tuleb tellida elektripaigaldise audit: protokollist on näha, kas seda on ohutu kasutada. Auditit võivad teha selleks spetsialiseerunud akrediteeringuga ettevõtjad.
Kui elektripaigaldis ohutu ei ole, võivad tagajärjed olla rasked mitte ainult omanikele, vaid ka naabritele ja keskkonnale. Õnnetuste vältimiseks peaksid omanikud tegema kõik, et elektri- või kütteseadme rikke korral ei häviks nende vara ega hukkuks inimesi.
Kuna elektrit käsitletakse suurema ohu allikana, võivad elektritöid teha vaid selleks piisava elektri- ja elektriohutusalase ettevalmistusega inimesed. Tehnilise järelevalve ameti artikli «Elektriohutusnõuded tavaisikule» andmetel toimub Eestis aastas ligikaudu 50 elektriga seotud õnnetust ning ligi 200 elektriseadme või -paigaldise rikkest põhjustatud tulekahju. Päästeameti andmetel on aga juba 2016. aastal elektriseadmetest või -paigaldistest alguse saanud tulekajudes hukkunud seitse ja kütteseadmetest tekkinud põlengutes kuus inimest.
Elektripaigaldise ehituse nõuded on 25 aastaga põhjalikult muutunud. Siinjuures on lihtsalt ime, et vanade majade renoveerimata elektripaigaldistes tekkivate rikete tagajärjel hukkunuid nii vähe on. Tundub, et osal elektrilöögi saanud inimestel on lihtsalt vedanud, sest looja on andnud neile teise hingamise.
Tänapäeval tuleb müügile ikka üha uuemaid elektrilisi kodumasinaid, mis nõuavad elektripaigaldise juhistikus kaitsejuhi olemasolu. See aga eeldab, et enne selliste kodumasinate kasutuselevõttu on eramu või korteri elektripaigaldis tänapäeva standardite järgi ümber ehitatud, st rakendatud elektriohutusnõudeid, mis on palju rangemad kui enne 1994. aastat kehtinud eeskirjas.
Siinjuures tuleb mainida, et paljudes vanades eramutes ja kortermajade korterites pole elektripaigaldist küll ajakohastatud, kuid kasutatakse elektritoitel veekeetjaid, külmkappe, pesumasinaid, nõudepesumasinaid, elektripliite, mikrolaineahje, arvuteid jt elektriseadmeid, mis nõuavad elektripaigaldise juhistikus kaitsejuhti ja rikkevoolukaitset. Sageli on kasutuses olev elektripaigaldis majanduslikel põhjustel või elektriohu alahindamise tõttu renoveerimata jäetud.
Elu näitab, et paljud omanikud ei taju, et elektripaigaldises muutub aja jooksul juhtmete isolatsioon halvemaks ja kontaktühendused harukarpides ja pistikupesades nõrgemaks, mille tagajärjel võib tekkida tulekahjuoht. Hilja on mõelda elektripaigaldise remondile siis, kui punane kukk juba päral.