David Satter: Clintoni võit viiks Ameerika kriisi ja ohustaks maailma

Taavi Minnik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
David Satter
David Satter Foto: Reuters/ScanPix

Hillary Clintoni presidendiks valimine põhjustaks rohkem kahju kui Trumpi pääsemine Valgesse Majja, hoiatab Ameerika ajakirjanik ja publitsist David Satter.

-Donald Trump on öelnud palju asju ja pahandanud paljusid. Muuhulgas on ta praalinud, et heidab prügikasti kogu senise USA välispoliitika, mis pahandas Ameerika liitlasi. Kas Ameerikas saab president ainuisikuliselt muuta kogu senist välispoliitikat?

See on väheusutav. Ma ei usu, et keegi seda kunagi üritaks.

Trumpil oleks oma välispoliitika meeskonda koostades valida vabariiklaste vahel, kes ei ole koostööd temaga välistanud. Need, keda ta praeguseks on kaasanud (näiteks endine CIA peadirektor James Woolsey), on kahtlemata mõistlikud inimesed ega luba kindlasti mitte ühelgi tingimusel NATO nõrgendamist või Ameerika panuse vähendamist.

Trumpi väljaütlemised NATO kohta on olnud mõeldud siseauditooriumile, et võita valijaid, kes leiavad, et Ameerika liitlased ei soovi täita oma kohust ja kasutavad Ühendriike ära.

Trump võiks presidendiks saades aga survestada NATO-liitlasi, et need kulutaksid kollektiivse julgeoleku tagamisse rohkem. Kuid see ei tähenda kindlasti seda, et Ameerika oma liitlased hülgaks.

Tuleb mõista, et Trump on võhik ja tal pole infot, mh luureandmeid. Clinton oli välisministrina asjadega täielikult kursis, kuid tuli sellele vaatamata välja küündimatu reset-poliitikaga Vene-USA suhetes.

Olen lootusrikas ja arvan, et Trump kuulaks presidendina pädevate inimeste nõu. Seni pole ta end näidanud inimesena, kes nõu kuulda võtaks, kuid ma loodan, et presidendina satuks ta surve alla ja tal poleks muud valikut.

Juhuks kui ta seda ei tee, on Ameerika poliitiline süsteem suurepäraselt tasakaalustatud – on ju veel Kongress ning piisav arv mõtlemisvõimelisi inimesi täitevametites, kes hoiaksid ära halvema, et Trump ei saaks Ameerika Ühendriikide ja maailma julgeolekut ohtu seada.

-Viimase kuu jooksul on Vene meedias nii otseselt kui ka kaudselt räägitud eesseisvast relvakonfliktist Venemaa ja lääne vahel. Kui tõenäoline on sõjaline vastasseis NATO ja Venemaa vahel, kui tõenäoline tuumasõda?

Ma ei arva, et kokkupõrge oleks tõenäoline. Venelased üritavad hirmutada ja kasutada pinget oma huvides, et lääs teeks järeleandmisi.

Krimmi hõivamine 2014. aastal oli venelaste jaoks madala riskitasemega ettevõtmine. Balti riikide hõivamine oleks sellega võrreldes riskantne ettevõtmine, rääkimata sõjast NATOga.

Tuleb aru saada, kes on Venemaal võimul. Need ei ole idee-inimesed, keda kannustaks ideoloogia. Näiteks Rosnefti juht Igor Setšin, kes kuulub Putini lähimasse ringi. Ta võttis mitte kaua aega tagasi noore ilusa naise. Sama on teinud mitmed teised tema lähemad kaastöötajad. Putinit ümbritsevad inimesed ei ole huvitatud suremisest, sõjast ega tuumakatastroofist. Nende maailm on selleks liiga asine.

Nad on huvitatud esmajoones sellest, et saaksid vabalt varastada, ning et Venemaal ei kerkiks esile jõudu, mis ähvardaks nende võimu. Sõja ja välisvaenlasega hirmutamine võimaldab neil juhtida rahva tähelepanu kõrvale riigi probleemidelt ja tohutult korruptsioonilt. Selle pärast tehakse Vene meedias ka edaspidi palju lärmi võimaliku sõja ja läänest ähvardava ohu ümber. Kuid see ei ole sama, mis sõjaks valmistuda.

Oht peitub eelkõige selles, et keegi võib teha valearvestuse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles